Tallinna kiirabi õpetab noori elusid päästma

Tallinna Kiirabi peaarst Raul Adlas
Tallinna Kiirabi peaarst Raul Adlas

Kiirabi suudab elustada kliinilisse surma langenuid, kui kaasinimesed on rakendanud esmaseid abivõtteid, näiteks südamemassaaži. Seetõttu Tallinna kiirabi mitte ainult ei päästa elusid, vaid ka õpetab päästma: nad on võtnud sihi koolitada esmaabivõtete osas välja kõikide Tallinna gümnaasiumide noored.

Tallinna Kiirabi peaarst Raul Adlase sõnul on Tallinna kiirabi kohale jõudmise kiirus Euroopa esimeste seas, kirjutas ajaleht Pealinn. „Londonis on telefonikõnest numbrile 112 kuni kiirabi jõudmiseni väravani seatud piiriks kaheksa minutit ja seda loetakse Euroopas üheks paremaks,“ kirjeldas peaarst. „Meie kõige kiirema prioriteedi väljakutsetest on natuke alla 80% täidetud selle kaheksa minuti sees. Siht on jõuda sellele veelgi lähemale. Tallinna vanalinn on keeruline. Seetõttu peamegi seal rattapatrulle, et jõuda 2-3 minutiga kohale. Meil töötab üle linna kaheksa tugikeskust, et olla inimestele hästi lähedal. Ja vaatamata kirutud liikluskultuurile lastakse kiirabiauto läbi, kui see vähegi võimalik on.“

Südant tuleb Tallinna kiirabil tööle panna umbes 300 inimesel aastas. „Aastas langeb umbes 300 inimest kliinilisse surma,“ märkis Adlas. „Kiirabi suudab neid elustada, kui kaasinimesed on rakendanud esmaseid abivõtteid, näiteks südamemassaaži. Me saame ka häirekeskuse dispetšeri kaudu juhiseid pakkuda, aga see inimene, kes 112 helistab, peab siis olema valmis neid nõuandeid kuulama ja tegutsema. Kui inimesel jääb süda seisma, siis kaasinimeste mõistliku abiga suudaksime ära päästa enamiku neist, kes on päästetavad.“

Gümnasistid saavad väljaõppe

Seepärast tänane Tallinna kiirabi mitte ainult ei päästa elusid, vaid ka õpetab päästma. Adlase sõnul käivad 20 Tallinna gümnaasiumi õpilased kaks korda kuus kiirabi õppekeskuses kliinilises surmas inimese elustamist õppimas. Kliinilise surmaga on tegemist siis, kui pulss, südamelöögid ja hingamine katkevad, kuid taastuvad või taastatakse loetud minutitega – kuni kiirabi kohale jõuab. „Meie asutus on jah võtnud sihi, et esmaabivõtete osas tuleb välja koolitada kõikide Tallinna gümnaasiumide noored.Klassid jagatakse rühmadesse ja kiirabitöötajad õpetavad neile kliinilisest surmast elustamist nii teoorias kui ka praktikas,“ ütles Adlas. „Kõige rohkem on ikkagi vaja südamemassaaži ehk rindkeret kindlas rütmis liigutada. See tagab nii primitiivse ventilatsiooni kui ka rõhu rindkeres. Seda me õpetame.“ Adlase sõnul on nende eesmärk, et vähemalt see põlvkond läheks ellu suhtumisega, et kui  lähedasega midagi juhtub, siis minutite jooksul kuni kiirabi saabumiseni peab esmaabi olema tagatud.

Adlase sõnul on kiirabi töö ka antropoloogiliselt huvitav. „Iga kiirabitöötaja külastab aastas umbes tuhandet kodu,“ tähendas ta. „Me töötame kõikidesse ühiskonnakihtidesse kuuluvate ja eri vanuses inimestega, alates vastsündinust. Aga vaesuse nimi on ikkagi alkohol. Kui inimesel on tekkinud iseendaga valest ümberkäimisest terviseriskid, siis üldjoontes on selle taga  alkohol.“

Samuti on alkohol põhiline traumade põhjus. „Kui jätta libedaga juhtunud ja olmevigastused kõrvale, siis suur osa traumasid on seotud pidutsemise, kaklemise, alkoholi jm  meelemürkidega,“ kinnitas peaarst. „Jah, mehi on trauma saanute hulgas rohkem, aga traumade hulk ei ole meie jaoks silmapaistev (vaid 12%) ja nende arv väheneb aasta-aastalt.“

Kedagi tänavale jätta ei saa

Mis puutub alkoholi tarvitajatesse, siis meil on umbes 97 000 klienti aastas ja neist 13 000 puhul on väljakutse põhjuseks alkoholijoove. On siis inimene jäänud tänaval külma kätte või  kuhugi kukkunud ja vajab kainestusmajja toimetamist. „Meedik peab veenduma, et tänaval olemise põhjus on alkoholijoove, mitte mõni haigus,“ rääkis Adlas. „Me peame nendega tegelema, sest meie kliima on selline, et tänavale jätta kedagi ei saa. Samas ei ole midagi demoraliseerivamat sellest, kui näed, et sinu töö vili on homme jälle samas asendis, nagu ta oli siis, kui talle viimati abi osutasid.“

Üledooosiga narkomaanid on peaarsti kinnitusel paraku Tallinna ja Narva spetsiifika. „Siinkohal räägime oopiumi ja fentanüüli süstijatest,“ selgitas Adlas. „Meil tuleb aastas kokku üle tuhande üledoseerinud narkomaani, kes on koomas, kellel on hingamine seiskunud ja kes seetõttu vajavad kiiret sekkumist. Kahjuks oli eelmine aasta  rekord – üle 1200 sellise patsiendi. Nüüd on seoses politsei eduka tegevusega selliseid juhtumeid palju vähem. Loodame, et see nii ka jääb. See on tõesti väga raske klientuur – nii kiirabile kui ka tervishoiule üldse –, sest väga suur osa neist kannab ohtlikke nakkushaigusi. Sageli muutuvad nad meie suhtes agressiivseks.“

Tõusnud elatustase toob kaasa ka uut tüüpi patsiendid. „Kui minu eelkäijad tegelesid rahhiidi ja vaegtoitumusega, siis nüüd leidub ühe põlvkonna seas ortorektikuid, kes peavad kinni eeskirjapõhistest söömiskommetest ja hoiavad end teadlikult toidust eemal,“ rääkis Adlas igasugustest dieeditajatest ja teatud toiduainetest loobujatest. „Enne tekitasid tervisehädasid nälg ja vaesus, aga nüüd on inimesed ise otsustanud seada endale piiranguid ja niiviisi terviserikkeid tekitada.“

Noored aga usuvad jälle liiga palju „doktor Google’t“. „Uus suundumus on, et noored kutsuvad vahel kiirabi, et küsida arvamust: kas minul võib see haigus olla? Google´ist avanev pilt on sageli nii hirmutav, et tekivad igasugused pahad mõtted,“ kirjeldas Adlas.

Kust jookseb terve mõistuse piir?

Kodusünnituste puhul aga peaks Adalse hinnangul kuskil jooksma terve mõistuse piir. „Minu asi ei ole klienti või patsienti arvustada, vastutus ja risk on ikkagi patsiendil endal,“ märkis ta. „Kuidas me aga peaksime käituma olukorras, kus tuba on pime, täis suitsu ja keegi taob kusagil trummi… Ja kas me peame seda normaalsuseks… Kui meedik näeb, et sünnitaja või laps on ohus, siis me püüame nad pere soovile ehk mitte vastu tulles toimetada haiglasse, ohutumasse keskkonda.“

Adlase kinnitusel on meedikute lahkumine välismaale pidurdunud. „Kindlasti on see vähenenud võrreldes 2010. a järgse buumiga, kui iga teine Soome ära läks. Tänu palgatõusule on lahkumine saanud pidurid,“ rääkis ta. „Meie uus mure on sündimuse auk, sest uusi inimesi ei tule enam medkooli või tervisekõrgkooli õppima. Me oleme lähema 5-7 aasta jooksul valmis taluma järgmist mõõna, kus ei tule uusi inimesi tööle. Seetõttu otsime näiteks koostöös kaitseväega võimalusi saada sealseid parameedikuid kiirabisse. Kasutame ka võimalust tudengeid tööl hoida, et seda auku täita. Samas ei näita kiirabi väljakutsete arv Tallinnas mingit vähenemist. Tallinnas inimeste arv ju ei vähene, vaid suureneb kogu aeg.“

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

25. september 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.