Tartu võib saada hemofiilia ravikeskuse

Tartu Ülikooli Kliinikum võib esimesena Eestis saada Euroopa standarditele vastava hemofiilia ravikeskuse.
Tartu Ülikooli Kliinikum võib esimesena Eestis saada Euroopa standarditele...

Tartu Ülikooli Kliinikum võib esimesena Eestis saada Euroopa standarditele vastava hemofiilia ravikeskuse.

Täna, 17. aprillil tähistatakse kogu maailmas rahvusvahelist hemofiiliapäeva. Eesti on üks viimaseid Euroopa riike, kus veritsushaigustega tegelevad tervishoiuasutused ei ole EAHADi (European Association for Haemophilia and Allied Disorders) poolt sertifitseeritud.

Juba aastaid võitleb Eesti Hemofiiliaühing sertifitseeritud keskuste loomise nimel, kust haiged saaksid  Euroopa standarditele vastavat mitmekülgset abi. Eestis elab umbes 250 erinevaid veritsushaigusi põdevat inimest, kes  kõik vajavad oma raviprotsessis ja elukvaliteedi parandamisel mitte ainult hematoloogide, vaid mitmete teiste erialade töötajate abi. Ja just sellist abi suudavad pakkuda sertifitseeritud multidisiplinaarsed keskused.

Keskuse loomist on Eestis sotsiaalministeeriumi tasemel arutatud juba üle kolme aasta. Eesti olukorraga on tutvumas käinud kõrgetasemeline rahvusvaheline delegatsioon Maailma Hemofofiilia Föderatsioonist, mis kinnitas, et Eestis on olemas kõik eeldused veritsusushaiguste kompetentsikeskuste loomiseks, millede omavaheline hea koostöö tagab patsiendile võimaliku parima abi.

Eesti Hemofiiliaühingu juhi Killu Kaare sõnul on lõpuks tunneli lõpus paistmas valgus, sest on tärganud lootus veritsushaiguste ravikeskuse osas, mis vastaks Euroopa Liidu standarditele.

Tartu Ülikooli Kliinikum (TÜK) on esitanud esimesena Eestis taotluse EAHADile ravikeskuse sertifitseerimiseks, mis kinnitab, et kõik teenused vastavad kehtestatud nõuetele ning loob patsiendile kindlustunde, et saadav tervishoiuteenus on kvaliteetne ning tervishoiuasutuses on olemas valmisolek abi osutada mistahes ajal.

Hetkel on taotlus läbivaatamisel ja positiivse vastuse korral saab TÜKist esimene haigla, mis saab tunnustuse, et ta vastab ravikeskustele esitatavatele Euroopa nõuetele. Siit edasi on juba võimalik areneda üle-eestiliseks kompetentsikeskuseks.

Sellise sammu astumine Tartu Ülikooli Kliinikumi poolt näitab kliinikumi meeskonna tõsist tahet olukorda muuta ning leida parimaid viise patsientide elukvaliteedi tõstmiseks. Samuti eeldab see suurt koostööd teiste Euroopa keskustega nii ravis kui ka teadustöös.

Kõik kolm Eestis veritsushaigustega tegelevat tervishoiuasutust – Tartu Ülikooli Kliinikum, Tallinna lastehaigla ning Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) on omapoolselt avaldanud valmisolekut igakülgseks koostööks.

Taotluse protsess on olnud pikk ja keeruline ning sertifitseerimiseni on viinud TÜKi töötajate ning doktor Edward Laane pühendunud töö WFH Tallinn-Helsinki Twinning programmis, kuhu haarati ka Tartu Keskus.

Lõpliku tõuke andis Euroopa Hemofiiliakonsortsiumi meditsiinialase nõustamiskomitee ja kauaaegse Oxfordi Ülikooli hemofiiliakeskuse juhi Paul Giangrande visiit Eestisse eelmise aasta augustis, mil kohtuti nii TÜKi hematoloogia-onkoloogia kliiniku juhtkonna kui ka PERHi meditsiiniliste teenistuste direktori Ivi Normetiga.

Lisaks keskuse loomisele on adekvaatse ravi tagamiseks veritsushaigustele väga oluline ka e-tervise funktsionaalsuse arendamine, mis tagaks arsti juurde tulevale patsiendile nn hoiatussüsteemi tema eriti oluliste terviseandmete suhtes. Erakorraliste veritsushaigustega patsientidele tuleb tagada ravi ülikiiresti ja info õigeaegsel puudumisel võivad tagajärjed olla fataalsed.

Kolmas murekoht on ravimid, sest Eesti Haigekassa süsteemi jäikuse tõttu on Eesti üks viimaseid ELi riike, mis võtab kasutusele kaasaegsemiad ravimid. Näiteks rekombinantne faktor, mille kättesaadavus patsientidele tekkis alles kaks aastat tagasi – kõige viimasena ELi riikidest. Hetkel on on taotlemisel pikatoimelised faktorid, mis võimaldaks lastele profülaktilise ravi käigus ravimi manustamiskordi nädala lõikes oluliselt vähendada.

Kuna faktorit saab manustada vaid veeni süstimise teel, on protseduur lastele väga raske. Samuti vähendaks see ravim nende patsientide vaevusi, kelle veenide seisukord on aja jooksul halvenenud. Veritsushaigused kuuluvad harvikhaiguste alla ning seetõttu on nii sotsiaalministeeriumi kui ka haigekassa tähelepanu veritsushaigete patsientide ravi ja elukvaliteedi parandamise osas vähese tähelepanu all.

Samas mõjutab just kaasaegse ravi kättesaadavus oluliselt veritsushaigete igapäevast elukvaliteeti ning sellega koos võimet osaleda sotsiaalses ja tööelus. Vähenenud töövõime toob riigile omakorda kaasa täiendavaid lisakulusid, mis ületavad kordades efektiivsemate ravimite maksumuse.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib JÄRELRAVI KLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

10. detsember 2018

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib DIAGNOSTIKAKLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

03. detsember 2018

Meditsiini­uudised

6. november 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.