EIK tegi otsuse ekspertkomisjoni erapooletuse osas

Asjaolu, et ekspert töötab avalik-õiguslikus meditsiiniasutuses, mis on spetsiaalselt loodud ekspertaruannete andmiseks ning mida rahastab riik, ei õigusta iseenesest hirmu, et selline ekspert ei suuda ekspertavamuste andmisel tegutseda neutraalselt ja erapooletult.

Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) avaldas 2. mail lahendi kohtuasjas Jurica vs Horvaatia (avaldus nr 30376/13).

Asjaolud

Kaebaja esitas 1998. aasta jaanuaris hagi avalik-õigusliku haigla ja kindlustusseltsi vastu, milles nõudis kahju hüvitamist seoses kõrvaoperatsiooniga, mis põhjustas kaebajale ühe näopoole püsiva halvatuse. Menetluse käigus esitati mitmeid ekspertide aruandeid ning peeti kohtuistungeid.

Tuginedes ekspertaruannetele, milles leiti järjepidevalt, et kaebaja terviseprobleemid tekkisid tüsistuste tulemusena, mitte väärravi tõttu, jättis esimese astme kohus kaebaja hagi rahuldamata. Kaebaja esitas nimetatud otsuse peale mitmeid edutuid kaebusi.

Kaebaja algatas ka tsiviilkohtumenetluse, milles ta kurtis tema hagi menetlemise ülemäärase pikkuse üle. Nimetatud kaebuse osas määrati kaebajale 11 000 Horvaatia kuna (HRK) (umbes 1 530 euro) suurune hüvitis.

Kaebaja esitas EIK-le avalduse EIÕK artikli 6 lõike 1 ja artikli 8 rikkumise tuvastamiseks väites, et väärravi asjas oli menetlus ülemääraselt pikk (üle 14 aasta) ning ebatõhus. Kaebaja kurtis eelkõige Horvaatia õigusliku raamistiku ebakohasuse üle, mis puudutas väärravi, ning ekspertide erapooletuse puudumise üle.

EIK seisukohad

Menetluse pikkuse mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb lähtuda konkreetse kaasuse asjaoludest, eelkõige asja keerukusest, osapoolte käitumisest ja sellest, mis on kaebajal kaalul. EIK märkis, et asjas oli mitmeid pikki ja põhjendamatuid perioode, mil siseriiklikud võimud olid passiivsed.

EIK leidis, et kohtumenetlus oli kaebajale üliolulise tähtsusega. Seega oli siseriiklikelt võimudelt nõutav eriline hoolsus. EIK lisas, et kaebaja püüdlused menetluse kiirendamiseks ei toonud kaasa konkreetset mõju. Eeltoodust tulenevalt tuvastas EIK, et menetluse pikkus ei olnud kooskõlas mõistliku aja nõudega. Seega tuvastas EIK EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumise.

EIK ei nõustunud EIK kaebaja väitega, mille kohaselt puudus siseriiklikus süsteemis kohane õiguslik raamistik seoses väärravi väitega. EIK ei nõustunud ka kaebaja väitega, mille kohaselt saab väärravi asjades automaatselt kahtluse alla seada ekspertarvamuste objektiivsuse, kuna eksperdid on praktiseerivad arstid, kes töötavad riiklikus tervishoiusüsteemis. Vastupidi – EIK on pidanud normaalseks, et taolistes asjades annavad ekspertarvamused praktiseerivad arstid.

Samuti on EIK leidnud, et fakt, et ekspert töötab avalik-õiguslikus meditsiiniasutuses, mis on spetsiaalselt loodud ekspertaruannete andmiseks ning mida rahastab riik, ei õigusta iseenesest hirmu, et selline ekspert ei suuda ekspertavamuste andmisel tegutseda neutraalselt ja erapooletult. Oluline on, et eksperdi osalusega menetluses kaasneksid kohased menetluslikud tagatised, mis kindlustavad formaalse ja de facto sõltumatuse ja erapooletuse.

EIK lisas, et Horvaatia õigus näeb ette mitmeid tagatisi, mille eesmärk on kindlustada eksperttõendite usaldusväärsus. Puudusid tõendid, mis oleksid viidanud, et nimetatud tagatisi ei oleks kaebaja kaasuses kohaselt kohaldatud või et eksperdid, kelle arvamused olid siseriiklike kohtute otsuste aluseks, ei olnud vajalikul määral objektiivsed.

EIK osundas, et esimese astme kohus ei võtnud pelgalt vastu ekspertide kirjalikke aruandeid, vaid kuulas eksperdid kohtuistungil ka poolte juuresolekul ära. Kohus tellis mitmeid täiendavaid aruandeid ja uusi aruandeid uute ekspertide poolt selleks, et heita enam valgust selgusetuks jäänud või vaieldavatele punktidele.

Pädevad siseriiklikud kohtud uurisid eksperttõendeid hoolikalt ning jätsid kaebaja nõude rahuldamata, tuginedes ekspertide kooskõlalistele leidudele, mille kohaselt oli väärravi välistatud.

Nendel asjaoludel leidis EIK, et siseriiklikud võimud võimaldasid kaebajale tõhusa menetluse, mis võimaldas tal saada hüvitist väärravi eest, mille ohver ta väidetavalt oli. Eeltoodust tulenevalt leidis EIK, et EIÕK artiklit 8 ei ole rikutud.

Resolutsioon


1. EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumine.


2. EIÕK artiklit 8 ei ole rikutud.


3. EIK määras mittevaralise kahju hüvitamiseks 3 500 eurot ning kulude katteks 2 000 eurot.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib DIAGNOSTIKAKLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

03. detsember 2018

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib JÄRELRAVI KLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

10. detsember 2018

Meditsiini­uudised

6. november 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.