Eesti teadlased uurivad atoopilist dermatiiti

Allergiatesti tegemine.
Allergiatesti tegemine.

Kui paarkümmend aastat tagasi arvati, et atoopiline dermatiit on eelkõige allergiline haigus, siis praeguseks on selgunud, et tegemist on väga heterogeense haigusega.

Atoopiline dermatiit on krooniline põletikuline nahahaigus, mille sagedus arenenud maades on laste hulgas kuni 20% ja täiskasvanutel kuni 5%. Haiguse tekke üheks peamiseks põhjuseks on nahabarjääri funktsionaalne puudulikkus. Umbes veerandi patsientide puhul ei ole võimalik leida otsest seost allergilisusega ning sellistel juhtudel võib atoopiline dermatiit olla hoopis autoinflammatoorse või autoimmuunse iseloomuga. 

Seetõttu on praegu kasutusel olevad ravimeetodid eelkõige suunatud nahabarjääri funktsiooni taastamisele ja hoidmisele ning ülemäärase immuunvastuse mittespetsiifilisele pärssimisele. Haiguse suure heterogeensuse tõttu ei ole atoopilise dermatiidi ravis seni sündinud ka spetsiifiliste bioloogiliste ravimite võidukäiku.

Kuna atoopilise dermatiidi esinemissagedus on viimastel aastakümnetel järsult tõusnud ning selle ravi ei ole alati tulemuslik, siis on selleteemaline teadustöö päevakorral ning toetatud ka farmaatsiaettevõtete poolt.

Muutused geenide avaldumises

Pärilikkusaine avaldumiseks valkudena sünteesitakse kõigepealt vahemolekul, mida tuntakse messenger RNA (mRNA) nime all. Kuna mRNA hulgast sõltub vastava valgu hulk, on iga mRNA tootmine rakkudes rangelt kontrollitud erinevate mehhanismide kaudu. Üheks selliseks mehhanismiks on mRNA-st väiksemate molekulide ehk mikroRNA-de vahendatud regulatsioon.

Haiguste puhul tekivad geenide avaldumises muutused, milledest mõned põhjustavad haiguste teket ning osa on vajalikud tervenemiseks. Kuna mikroRNA-de ülesanne on reguleerida geenide avaldumist, siis oletatakse, et mikroRNA-d mõjutavad paljude haiguste teket ja kulgu. Kuna mikroRNA-de funktsioone haigustes hakati aktiivselt uurima vaid pisut rohkem kui kümme aastat tagasi, siis ei ole nende mõju paljude haiguste puhul täpselt teada.

Seetõttu on viimasel kümnendil Tartu Ülikooli teadlaste, TÜ Kliinikumi nahahaiguste kliiniku arstide ning mitmete välispartnerite koostöös uuritud, kas ja kuidas mikroRNA-d mõjutavad haiguslikke protsesse nahas. Mitmeaastase töö tulemusena on teadlased näidanud, et teatud mikroRNA molekulidel on põletikku pärssiv toime naha rakkudes ja on seda edukalt testinud ka hiire atoopilise ja ärritusliku kontaktdermatiidi mudelitel.

Kas ja kui suur on mikroRNA-de ravimiarenduslik potentsiaal, ei ole veel täpselt teada. Inimese rakud on ümbritsetud kaitsva membraaniga, mis tähendab, et juhuslikud ained ja molekulid rakkudesse ei pääse.

Naha rakud omakorda kaitsevad organismi sisemisi kudesid väliste mõjutajate eest. 
Kuna atooplise dermatiidi puhul on nahabarjäär kahjustatud, võib oletada, et on võimalik välja töötada meetod, mille abil ravimtoimelisi mikroRNA-sid haiguskoldesse viia. Selleks kasutavad Tartu Ülikooli teadlased kullerpeptiide, millel on võime transportida rakkudesse erineva suurusega molekule, sealhulgas potentsiaalselt ravimtoimelisi mikroRNA-sid.

Kullerpeptiidid ja mikroRNA molekulid segatakse omavahel ning moodustuvad nanokompleksid.

Sellised nanokompleksid on võimelised sisenema rakkudesse, kuid on siiski liialt suurte mõõtmetega, et tervet nahka läbida. Kuna atooplise dermatiidi puhul on naha barjäär kahjustunud ning põletiku tõttu on naha alumistes kihtides rakkude tiheliidused lõdvenenud, oletavad teadlased, et teatud kullerpeptiid-mikroRNA nanokompleksid on võimelised ligi sisenema põletiku koldesse.

Vastuseid ootavad küsimused

Teadlaste edasisi uuringuid toetab alates käesoleva aasta algusest ka Leo Foundation. Rahastatud projekti peamine eesmärk on välja selgitada, kas mikroRNA nimega miR-146a ning talle väga sarnane miR-146b mõjutavad atooplise dermatiidi tekkimisega seotud esmaseid sündmusi naha rakkudes ja vastavas hiiremudelis. Lisaks on projekti ülesandeks otsida võimalusi, kuidas põletikku leevendavat mikroRNA-d efektiivselt ja ohutult viia haiguskoldesse.

Lisa kommentaar

  • Ana Rebane
    TÜ bio-ja siirdemeditsiini instituudi vanemteadur

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

25. september 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.