Nutiseade toob terviseprobleemid

Kooliealised lapsed veedavad nutiseadmetega järjest rohkem aega koolis, aga kulutavad neile ka suure osa vabast ajast.
Kooliealised lapsed veedavad nutiseadmetega järjest rohkem aega koolis, aga...

Viimase kahe aastakümne jooksul on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kiiresti arenenud ning arvutite ja muude elektrooniliste nutiseadmete, eelkõige nutitelefonide kasutamine on muutunud igapäevase elu osaks.

Kooliealised lapsed veedavad nutiseadmetega järjest rohkem aega koolis, aga kulutavad neile ka suure osa vabast ajast. 

Nutiseadmed mõjutavad laste tervist positiivselt, eelkõige silmaringi laiendamisel, loominguliste ideede realiseerimisel ning teiste inimestega sotsiaalsete suhete kujunemisel. Kuid samas avaldavad need riske laste ja teismeliste tervisele. Teadlased on viimasel ajal hakanud rohkem uurima, missugust mõju avaldab nutitehnika laste füüsilisele tervisele.

Samuti on tehtud uuringuid ning avaldatud artikleid nutiseadmete kasutamise mõjust laste psühhosotsiaalsele arengule.

Oma lõputöös uurisime erialast teaduspõhist kirjandust teemal, missugused terviseprobleemid on tingitud nutiseadmete kasutamisest kooliealisel lapsel ning missugused tegevused on kooliõel terviseprobleemide ennetamisel. Puutume käsitleva teemaga kokku nii eraelus kui ka tööpraktikas.

Üks autoritest on kahe teismelise lapsevanem ning töötab keskkooli õena. Mõlemad autorid puutuvad tööpraktikas kokku patsientidega suitsiidikatsete või raskete traumade tagajärgede tõttu intensiivraviosakondades Ida-Tallinna Keskhaiglas ja Põhja-Eesti Regionaalhaiglas.

Oleme veendunud, et nutiseadmed on väga kasulikud vahendid iga kooliealise lapse arengus, mõjutades seda positiivselt, kuid paraku avaldavad sageli negatiivset mõju füüsilisele ja suurel määral ka psühhosotsiaalsele tervisele.

Kim jt (2016) ja Woo jt (2016) leidsid oma uurimustes, et laste silmanägemine halveneb, kuna kasutajad vaatavad nutitelefoni puutetundlikku ekraani tunduvalt kauem kui tavalise mobiiltelefoni oma. Punch jt (2011).

Toetudes uuringute tulemustele väidavad, et nutiseadmetes muusika kõvasti kuulmisest kõrvaklappide kaudu nõrgeneb lapse kuulmine. Tihtipeale lapsed ei oska kontrollida kõrvaklappidest tuleva muusika helitugevust ega anda silmadele puhkust, et vältida nende üleliigset pinget.

Sundasendist tingitud hädad

Töö autorid nõustuvad Alabdulwahab jt (2017) ja Hakala jt (2016) seisukohtadega, et laste rühihäired ja valud lihastes on põhjustatud nutiseadmete kasutamisest, eelkõige nutitelefonis sõnumeid kirjutades sundasendis pikaajalisest olekust. Igapäevane arvuti kasutamine rohkem kui kaks tundi võib suurendada valu ja ebamugavustunnet enamikus anatoomilistest piirkondadest. Keskkooli õena töötades puutub üks töö autoritest nende asjaoludega kokku, kui viib läbi iga-aastast õpilaste tervisekontrolli.

Unehäired, keskendumis- ja õppimisraskusi kurdavad paljud kooliõpilased. Autorid on sama meelt Lemola jt (2015), Klimek (2014) ja Hysing jt (2015) väidetega, et unekestus ja kvaliteet kannatavad oluliselt lapse magamistoas olevatest elektroonilistest seadmetest. Kooliõega vestlustes kurdavad õpilased sageli magamatust ja väsimust seetõttu, et nad kasutavad arvutit või nutitelefoni vahetult enne magamaminekut.

Riskikäitumine ning selle tagajärjena liiklusõnnetused ja traumad on sageli seotud laste sooviga mängida ohtlikke nutiseadmetesse alla laaditavaid mänge ning teha efektseid fotosid ja videoid. Raj jt (2016) ja Flaherty, Choi (2016) oma artiklites toovad need riskid välja ning kutsuvad lapsevanemaid, haridus- ja tervishoiutöötajaid valvsusele ennetamaks probleeme, selgitades lastele võimalikke ohtusid.

Sotsiaalmeedia ja suhtlemisvõrgustike mõju lapse füüsilisele ja psühhosotsiaalsele tervisele kajastub Tiggemann, Slater (2016), Turner, Lefevre (2017) ja oluliselt ka Sherman jt (2016) uurimustes.
Leidsime kinnituse oma arvamusele, et sotsiaalmeedia ja interneti suhtlemisportaalid mõjutavad lapsi nende valedes ettekujutustes ideaalsest inimkehast, elustiilist ning suhete loomise mudelist. Groves, Anderson (2015) ja Zheng, Zhanf (2016) käsitlevad oma artiklites arvuti- ja videomängudega seotud agressiivsust ning vägivalda kooliealiste laste käitumises. Ühel töö autoritest on teismeline poeg, kelle käitumises võib aeg-ajalt märgata agressiivsust ja vägivalda propageerivate arvutimängude mõju.

Küberkiusamine

Suurimateks sotsiaalvõrgustike negatiivselt psühhosotsiaalsele tervisele mõjuvateks teguriteks tooksime küberkiusamise ja interneti kurjategijate ohvriks langemise ohtu.

Küberkiusamise teema on väga aktuaalne ja välja toodud Ouytsel jt (2015), Williams, Guerra (2007) teadustöödes. Saporovskaja jt (2017) artiklis kirjeldatakse nn surmagruppides tegutsevaid lapsi kui suitsiidini kihutajaid; Strassberg jt (2017) ja Morelli jt (2016) käsitlevad uue nähtuse sexting’u mõju noorukite seksuaalsele arengule ning käitumisele. Internet pakub lastele väga palju võimalusi luua sotsiaalseid suhteid teiste inimestega üle maailma, kuid ohustab nende vaimset tervist.

Spring (2016), Sherwin (2016) ja Geckle (2016) artiklitest võib kinnitust leida kooliõe rolli olulisuses koolilaste terviseprobleemide õigeaegsel avastamisel ning tagajärgedega tegelemisel. Töö autorid on artiklite autoritelt Clausson jt (2008), Schwartz, Laughlin (2008), Mäenpää jt (2012), Bannink jt (2014) saanud enda jaoks palju kasulikke võtteid, mida saab rakendada kooliõe praktilises töös. Koolitervishoiuteenuse tegevusjuhendis (2010) on kooliõe roll kindlalt ära määratud ja tema igapäevased tööülesanded lahti seletatud.

Nõustume, et tegevusjuhend on tõhus abivahend, kuid arvame, et see peaks olema täiendatud ning muudetud, tuues sisse uuenduslikke ja kaasaegseid lahendusi, arvestades infotehnoloogia ning sellega kaasnevate probleemide kiiret arengut.

Lisa kommentaar

  • Maritta Paas RN,
    Viktoria Solomina RN,
    Tallinna Tervishoiu Kõrgkool

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

25. september 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.