Arstitudengite uus juht on Evamaria Elisabet Keränen

Evamaria Elisabet Keränen.
Evamaria Elisabet Keränen.

Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi uus juht Evamaria Elisabet Keränen ütleb Meditsiiniuudistele antud intervjuus, et soovib hoida seltsi aktiivsena ühiskonnas ja luua liikmetele rohkelt arenemisvõimalusi.

Kuidas hindate, milline on Eestis tervishoiusüsteemis hetkel kõige valusamad punktid või keerulisemad ülesanded lahendada?

Üheks probleemiks on erinevate tervishoiuteenuse osutajate omavaheline suhtlus patsiendi parima ravi tagamisel. Info liikumine kiirabist perearstile või proviisorite ja arstide omavaheline suhtlus aitaks mõningatel juhtudel jõuda kiiremini selgusele patsiendi terviseprobleemide osas, neid ennetada või hoida ära komplikatsioonide teket.

Erinevad erialad töötavad küll koos patsiendi parema tervise nimel, kuid parem infoliikuvus ning selged vastutusalade määramised aitaksid tööd veelgi paremini teha. Probleemiks on ka lühikesed vastuvõtuajad, mis võimaldavad keskenduda küll ühele probleemile, kuid ei soodusta patsiendi kui terviku jälgimist.

Kõige raskemini lahendatavaks probleemiks pean tervishoiutöötajate läbipõlemist, mis sageli juhtub esimest korda juba õppe jooksul.

Mis Eesti tervishoius hästi on? Või läinud paremaks viimastel aastatel?

Digisüsteemide kasutusele võtmine on Eesti tervishoiusüsteemi palju arendanud, sest patsiendi andmed ja varasemad uuringud on kättesaadavad nii erinevate arstide, kui ka patsiendi enda jaoks. Lisaks sellele on Eesti tervishoiuteenus kvaliteetne.

Antibiootikumidega on ettevaatlikult ümber käidud, tänu millele esineb Eestis vähem antibiootikumresistentsust kui mitmetes teistes Euroopa riikides. Positiivse küljena võib veel välja tuua pereõe iseseisva vastuvõtu, mis suurendab nende rolli tervishoiuteenuse osutamisel ja vähendab perearstide töökoormust.

Olete arstiteadusüliõpilaste seltsi uus president, olete jõudnud mõelda ja arutleda kaaslastega seltsist, mis need peamised eesmärgid ja ülesanded olema saavad teile lähiaastatel? Milline Teile isiklikult kõige tähtsam või huvitavam tundub?

Praeguseks ei ole me veel jõudnud uue juhtkonnaga ega ka seltsi liikmetega kokku saada, et ühiselt ideid arutada, sest ametite üleandmise periood veel kestab. Tahan hoida EAÜSi aktiivsena ühiskonnas ja teiste organisatsioonidega suheldes. Lisaks sellele olla liikmete jaoks igapäevaselt olemas ning luua kõigile liikmetele seltsi kaudu rohkelt arenemisvõimalusi. Kõik need ülesanded on olulised ja ma ei saa neist ühtegi eelistada.  

Õpite hetkel arstiteaduse põhiõppes – millisel kursusel? On juba see siht ka selge, millises residentuuris eelistatult jätkaksite peale põhiõpet ja miks see valik just?

Õpin hetkel 3. kursusel ning kuigi arstiõppesse astudes olid mu sihid kindlad, siis saades erinevate erialade kohta üha rohkem teadmisi on praeguseks tekkinud tunne, et põnevaid erialasid on palju ning hetkel ühe konkreetse eriala osas otsuse langetamisega võin endale kõige sobivamast erialast kogemata mööda vaadata.

Kas arstitudengitega arvestatakse raviasutustes piisavalt praegu – oodatakse teid praktikatele ja tööle, luuakse kooli kõrvalt töötamiseks mõistlikud tingimused või napib seda kõike selgelt?

Praktikakohtade kokkuleppimine käib ülikooli kaudu ja sellega arstitudengid ise ei pea suurel määral vaeva nägema. Töökohtade leidmise osas peab ise aktiivne olema, kirjutama osakondadesse ja pakkuma ennast ning soovi korral leiab ikka tööd.

EAÜS on abiarstinduse süsteemi arendamisega tegelenud juba aastaid ning see on parandanud arstitudengite töötamisvõimalusi, kuid eelkõige parandanud praktiliste oskuste arendamisvõimalusi.

Kui peaksite arstiteaduse põhiõppes midagi muutma, isegi kui see ei ole suur muudatus, siis mis see oleks?

Prekliinilises osas võiks erinevad õppeained teemade poolest paremini kokku joosta, et tekiks ühtne tervikpilt inimese osas. Lisaks võiks kliinilisi teadmisi hakata prekliinilises osas veelgi rohkem sisse põimima.

Kliinilises osas on kogu aasta materjali kohta loengud septembris, kuigi osad praktikumid on alles kevadel. Mitu nädalat järjest loengutes osalemine ei ole teadmiste meeldejäämise seisukohast efektiivne ning seetõttu võiks üha enam videoloenguid olla, et tudengid saaksid enne praktikumi või kogu aine algust teemakohaseid loenguid vaadata.

Lisaks sellele võiks seminarides olla veelgi rohkem arutelu, erineva informatsiooni seostamist ja patsiendi juhtumite arutlemist, mis arendaks arstilikku mõtlemist, sest teoreetilisi teadmisi saab ka iseseisvalt arendada.

Ametisse astub uus president 7. mail.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

SA IDA-VIRU KESKHAIGLA otsib kolme juhatuse liiget

Ida-Viru Keskhaigla

15. august 2018

LOOTE ULTRAHELISKRIINING OÜ otsib MEDITSIINIÕDE

Loote Ultraheliskriining OÜ

31. juuli 2018

Meditsiini­uudised

12. juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.