Raevuhoog võib viia infarktini

Vilniuse Ülikooli haigla Santarose kliinikumi kardioloogia- ja angioloogiakeskuse I kardioloogiaosakonna juhataja professor Žaneta Petrulionienė rääkis emotsioonide mõjust südamele.
Vilniuse Ülikooli haigla Santarose kliinikumi kardioloogia- ja...

Psühhosotsiaalsetest riskiteguritest, nende mõjust inimese tervisele ning hindamise ja ravi vajalikkusest räägime Vilniuse Ülikooli haigla Santarose kliinikumi kardioloogia- ja angioloogiakeskuse I kardioloogiaosakonna juhataja professor Žaneta Petrulionienėga.

Kardioloogid räägivad juba ammu emotsioonide ja pinge mõjust südamele ning veresoonkonnale. Peale sage-damini nimetatavate peamiste südame- ja veresoonkonnahaiguste (SVH) riskitegurite – kõrge arteriaalse vere-rõhu, vere suurenenud lipiidisisalduse, suitsetamise, ülekaalu ja kehalise passiivsuse kõneldakse aina enam pinge ning ärevuse halvast mõjust südamele. 

Palun jutustage lähemalt psühhosotsiaalsetest riskiteguritest. Millised need on – ehk vähem tuntud, kuid mitte vähem tähtsad? Millal ja miks hakati tundma huvi nende riskitegurite seose vastu SVHga? 

Kardioloogid räägivad juba ammu emotsioonide ja pinge mõjust südamele ning veresoonkonnale. Peale sagedamini nimetatavate peamiste südame- ja veresoonkonnahaiguste (SVH) riskitegurite, nagu kõrge arteriaalse vererõhu, vere suurenenud lipiidisisalduse, suitsetamise, ülekaalu ja kehalise passiivsuse, kõneldakse aina enam pinge ja ärevuse halvast mõjust südamele.

Suure suremuse ja haigestumise pärast SVHsse on Euroopa Kardioloogide Selts (EKS) liigitanud Leedu suure kardiovaskulaarse riskiga riikide hulka. Oleme sellel nukral statistilisel positsioonil ammu ega tõuse sellest kuidagi kõrgemale.

Aastast 2006 on Leedus käima läinud südame- ja veresoonkonnahaiguste suure riskiga inimeste valiku- ning ennetusmeetmete programm (ennetusprogramm), mille sihtrühma kuuluvad 40–55 aasta vanused mehed ja 50–65 aasta vanused naised.

EKS soovitab südame riskitegurite osas uurida kõiki üle 40aastaseid terveid inimesi.
2016. aastal tuli EKS välja uute SVH ennetussuunistega. Neis rõhutatakse, et sellistes riikides nagu Leedu ja selle naabermaad, mida nimetatakse transiitriikideks (ikka veel üleminekuperioodis olevateks maadeks), ei kajasta pelgalt klassikaliste riskitegurite vaatlus kogu ehk tõelist SVH riski.

Just sellega võib seletada aastast aastasse püsivat suurt haigestumust ja suremust nendesse tõbedesse.

Miks üksnes klassikaliste riskitegurite kindlaksmääramine ning korrektsioon ei mõjuta haigestumust ja suremust ega paranda olukorda?

Ennetusprogrammi järgi on vaatluse all vererõhk, kolesteroolisisaldus, suitsetamine, vanus ja sugu, kuid hindamistabelites ei ole psühhoemotsionaalseid, sotsiaalseid ega majanduslikke riskitegureid – ei uurita neid tähtsaid mõjureid või modifikaatoreid, mis SVH riski märkimisväärselt suurendavad.

Teadlased on kindlaks teinud, et psühhoemotsionaalsed, sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid suurendavad nii infarkti ja insuldi kui ka äkksurma riski.

Uutes suunistes tuuakse nende riskitegurite tähtsus esile ja kirjutatakse, et peale klassikaliste riskitegurite suurendavad SVHsse haigestumise tõenäosust suurel määral ka kehv sotsiaalne ja majanduslik seisund, sotsiaalse toetuse puudumine, pinge tööl ja peres, vaenulikkus, depressioon, ärevus ning muud psühhoemotsionaalsed häired. Need tegurid mitte ainult ei suurenda kardiovaskulaarset riski, vaid ka halvendavad juba olemasoleva SVH prognoose.

EKSi suunistes on toodud tabel ja loetletud peamised soovituslikud küsimused, mille arst peaks psühhoemotsionaalsete, sotsiaalsete ja majanduslike riskitegurite väljaselgitamiseks esitama.

Küsimused võimaldavad kindlaks teha, milline on inimese sotsiaalne ja majanduslik seisund, kas tal on tööl või perekonnas pingeid, kas inimene kogeb sotsiaalset isolatsiooni, kannatab depressiooni, ärevuse või vaenulikkuse all, kas patsient on D-tüüpi isiksus jms.

Pinget tööl kogeb meie riigis väidetavalt peaaegu iga teine inimene. Tihti peitub selle põhjus mitte ainult liiga raskes ülesandes ja selle täitmisaja puuduses, vaid ka kolleegide käitumises. Sagedamini räägitakse ka psühholoogilisest vägivallast tööl ja kodus. Muide, vaimset terrorit võivad levitada ka meediakanalid. Pinge ja ärevuse tagajärgedena võib nimetada suuremat närvilisust, väsimust, unetust, raevuhooge jm. Millised on värskeimad andmed? Kuidas loetletud tegurid inimese tervist mõjutavad?

On tehtud rida teadusuuringuid, mille kohaselt eksisteerivad provotseerivad tegurid (trigerid, päästikud), mis suurendavad üsna palju kardiovaskulaarset riski.
Hiljuti avaldatud üheksa uurimuse metaanalüüsi tulemused näitasid, et kahe tunni vältel pärast kogetud raevuhoogu suureneb insuldi risk neli korda ja südameinfarkti risk koguni viis korda. On kogutud piisavalt tõestust selle kohta, et vihahoo järel suureneb igasuguse ägeda koronaarsündroomi, tserebrovaskulaarse juhtumi, südame rütmihäire ja äkksurma risk.

Teadus on seda kõike tõestanud, ent kliinilises praktikas ei ole lihtne neid riskitegureid kindlaks teha, uurida ega modifitseerida.

Mainitud süsteemses metaanalüüsis soovitatakse patsiendi riski hindamisel tähelepanu pöörata mitte ainult vererõhule, kolesterooli-, lipiidi ja glükoosisisaldusele, rasvumisele, suitsetamisele, suhkurtõvele ja muudele haigustele, vaid ka arutada patsiendi psühhoemotsionaalseid, koguni sotsiaalseid ja majanduslikke aspekte, ning mõelda, kuidas oleks võimalik seda kõike korrigeerida. Need on loomulikult õrnad ja üpris keerukad ülesanded.

Suunistes on kirjas, et patsiendi seisundi alusel võiks talle valida psühhosotsiaalsed sekkumised ja/või farmakogoloogilise abi, s.t medikamentoosse ravi, saata spetsialisti juurde konsultatsioonile.

Ülevaates mainitakse ka medikamentoosseid vahendeid, mille määramisega saab vähendada südame rütmihäirete, äkksurma, insuldi ja infarkti riski pärast stressi või psühhoemotsionaalset vapustust. Patsiendile võib soovitada beeta-adrenoblokaatorite, antidepressantide, ärevust leevendavate ja une kvaliteeti parandavate ravimite tarvitamist, samuti määrata mitmesuguseid muid psühhosotsiaalseid sekkumisi.

Pinge, ärevuse ja vapustuse negatiivne mõju kardiovaskulaarsele süsteemile tuli selgelt ilmsiks uuringus, milles võeti vaatluse alla paigaldatud kardioverter-defibrillaatoriga patsiendid, s.t inimesed, kellel on suurim SVH risk.

Uuriti, millised psühhoemotsionaalsed tegurid defibril-laatorite tööd kõige enam stimuleerivad, s.o millised läbielamised ja emotsioonid südame rütmi kõige tugevamini häirivad. Tehti kindlaks, et suuremat ohtu kujutavad südamele raevuhood. Uuringus tuli ilmsiks, et viha ja väga suure psühhoemotsionaalse erutuse hood võivad südant adrenergilise süsteemi kaudu mõjutades tekitada eluohtlikke rütmihäireid. Paigaldatud kardioverter-defibrillaatoriga patsiente uurides ei olnud seda keeruline tõestada, sest kõike seda fikseeris aparaat. See on tõesti huvitav uuring.

Uurisime Vilniuse Ülikooli haigla Santarose kliinikumis ägeda müokardiinfarktiga patsientide provotseerivaid tegureid. Tegime kindlaks, et rohkem kui 67% patsientidele avaldas enne infarkti toimumist mõju teatud psühhosotsiaalsed riskitegurid. Selgitasime välja, et enamasti ei toonud need mõjurid infarkti kaasa kohe päästik-tegurite toimehetkel, vaid mõne päeva möödudes.

Tõlgitud Luisa Tõlkebüroos,
täismahus septembri Meditsiin Fookuses ajakirjas.

Lisa kommentaar

  • Natalija Voronaja, Ajakiri Internistas

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

25. september 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.