Lastehaiglas hakatakse uitnärvistimulaatoreid paigaldama

Tallinna Lastehaigla neuroloogiaosakonna vanemarst
Tallinna Lastehaigla neuroloogiaosakonna vanemarst

Mais tehakse Tallinna Lastehaiglas esimesed kaks näidisoperatsiooni Eestis uitnärvistimulaatori paigaldamiseks epilepsiahaigetele patsientidele. Edaspidi saab lastehaigla neid operatsioone viia läbi iseseisvalt.

Mais saavad uut lootust need epilepsiahaiged Eesti lapsed, kelle haigus on olnud kõige raskekujulisem ning kelle puhul on ammendatud kogu senine medikamentoosse ja kirurgilise ravi arsenal, teatas Tallinna Lastehaigla.

Neuroloogiaosakonna vanemarst Valentin Sander tunneb rõõmu, et Tallinna Lastehaigla on järjekordse läbimurde ootel ning pioneer oma valdkonnas. Mais tehakse Tallinna Lastehaiglas esimesed kaks näidisoperatsiooni Eestis uitnärvistimulaatori paigaldamiseks epilepsiahaigetele patsientidele.

Opereerima on kutsutud Kuopio neurokirurg Arto Immonen.

Edaspidi saab lastehaigla neid operatsioone viia läbi iseseisvalt, ette on valmistatud neuroloogist ning neurokirurgist koosnev meeskond (neurokirurg on Tarmo Areda).

Tõsi, Valentin Sanderi ettekirjutusel on uitnärvistimulaatoreid paigaldatud varem juba viiele lapsele ja ühele täiskasvanule (viimane jõudis mõned aastad tagasi täiskasvanuikka), kuid kõik need operatsioonid sooritati Soomes ning seda kahel põhjusel: seni polnud haiglal välja panna implantaadi paigaldamiseks vajalikku kogemust ja meeskonda ning Eesti Haigekassa ei olnud veel võimeline stimulaatori paigaldamise kulusid enese peale võtma.

Kõrgtehnoloogiline pisiseade maksab oma väiksusele vaatamata üle 20 000 euro.

Mida operatsioon täpsemalt kujutab ning kellele see on suunatud?

Valentin Sander:

Eestis on umbes 7000 epilepsiahaiget – arvestuslikult kolmandik neist saab terveks, kolmandik elab hästi ravimitega ja kolmandik on neid, kelle haigus on ravile allumatu.

Ravimeetod on suunatud nendele, kellel on sagedased mitteravitavad epileptilised hood, mida ei saa leevendada ei ravimitega ega kirurgiliselt.

Meetod pole küll kuratiivne (ei tervenda), ent muudab nende inimeste elu paremaks: krambid lähevad kergemaks, epilepsiahood jäävad harvemaks ja lühemaajaliseks.

Siiski on ka mõningaid selliseid seisundi paranemisi seadme implanteerimise järel, kus patsiendid on sisuliselt oma hoogudest lahti saanud.

Milles seisneb seadme toime?

See istutatakse naha alla ja juhe kinnitatakse vasaku uitnärvi külge. Masin saadab inimese poolt seadistatud ja reguleeritud impulsid, mis mõjuvad epilepsiaprotsessile pärssivalt, peaajju.

Aparaadi seadete optimeerimine võib võtta aega, arvestada tuleb 45 erineva parameetriga, kuid kui impulsside tugevus, seeriad ja intervallid on paigas, võib see imet teha.

On üks laps, kes langetõvehoogude tõttu väga tõsiselt kannatab, kelle puhul olite tõepoolest kõiki mõeldavaid ravimeetodeid kasutanud ja sunnitud taas ja taas tõdema: paraku ei olnud sellest abi. Kas nüüd lõpuks on olemas lahendus selle poisi jaoks?

Jah, see väike poiss on üks kahest lapsest, kes mais uitnärvistimulaatori saab.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

LOOTE ULTRAHELISKRIINING OÜ otsib MEDITSIINIÕDE

Loote Ultraheliskriining OÜ

31. juuli 2018

SA IDA-VIRU KESKHAIGLA otsib kolme juhatuse liiget

Ida-Viru Keskhaigla

15. august 2018

Meditsiini­uudised

12. juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.