Psüühikahäire suurendab südamehaiguste riske

Psühhiaater Juhan Kaldre ütleb, et juba häire tasemeni ulatuv psüühikaprobleem suurendab südamehaiguste riski oluliselt.
Psühhiaater Juhan Kaldre ütleb, et juba häire tasemeni ulatuv psüühikaprobleem...

Artiklis, kus Žaneta Petrulionienė räägib südamehaiguste psühhosotsiaalsetest riskiteguritest, tuuakse välja ja seletatakse lahti mitu probleemi, mis on kindlasti olulised ka psühhiaatri pilgule.

Loos on räägitud psühhosotsiaalsetest riskiteguritest laiemalt, mille mõju südameveresoonkonna haigustele (SVH) on järjest paremini ka teadusuuringutes selgemaks saamas. 

Juba häire tasemeni ulatuv psüühikaprobleem suurendab SVH riski oluliselt. Korduvalt on kinnitust leidnud, et meeleoluhäired ja ärevushäired tõstavad SVH riski, halvendavad kulgu ja prognoosi. On andmeid isegi selle kohta, et ravimata depressioon (või püsivalt kõrged skoorid depressiooni hindamisskaaladel) tõstavad suremust pärast läbipõetud müokardiinfarkti.
 
Heaks näiteks võib veel tuua aastal 2011 avaldatud analüüsi, milles võeti kokku 28 uuringust saadud andmed. Leiti, et depressiooni saab seostada nii suurenenud riskiga insuldi tekkeks kui kõrgema suremusega (1).
 
Seosed on ilmselt mõlemapoolsed: on teada, et insuldijärgset depressiooni esineb umbes ühel kolmandikul patsientidest ning seda on peetud kõige oluliseks elukvaliteeti halvendavaks teguriks (2). Teiselt poolt aitab depressiooni ravimine ja sellest paranemine insuldist taastumisele kaasa.
 
Uuemad RCT-de meta-analüüsid on näidanud antidepressantide tõhusust nii insuldijärgse depressiooni ravis kui ka preventsioonis (3), ka psühhosotsiaalsetest sekkumistest võib olla kasu.
 
Probleem tuleb kõigepealt avastada. Edukalt saab ravida aga vaid siis, kui psüühikaprobleem avastatakse. Kahjuks on teada, et insuldijärgne depressioon jääb sageli avastamata. Sarnane probleem südame koronaartõve patsientide seas on esile toodud ka kommenteeritavas artiklis. Taas insuldijärgsest depressioonist rääkides – avastamine ja skriinimine on sageli keeruline ning üheks kitsaskohaks võib olla ka täpsemate juhiste ja soovituste puudumine.
 
Hea teadusliku ülevaate insuldijärgsest depressioonist on aastal 2016 koostanud AHA (American Heart Association) ning ASA (American Stroke Association), mis on ilmunud ajakirjas Stroke (4).
 
Viited:
 
1. JAMA. 2011 Sep 21; 306(11): 1241-1249. Depression and the Risk of Stroke Morbidity and Mortality: A Meta-analysis and Systematic Review. Dr. An Pan, PhD, Dr. Qi Sun, MD, ScD, Dr. Olivia I. Okereke, MD, SM, Dr. Kathryn, M. Rexrode, MD, and Dr. Frank B. Hu, MD, PhD
 
2. Neuropsychiatr Dis Treat. 2008 Feb; 4(1): 145-154. Epidemiology and treatment of post-stroke depression. Stefano Paolucci
 
3. Am J Psychiatry. 2016 Mar 1;173(3):221-31.Post-Stroke Depression: A Review. Robinson RG, Jorge RE.
 
4. Poststroke Depression A Scientific Statement for Healthcare Professionals From the American Heart. Association/American Stroke Association Stroke. 2016;47:00-00. DOI: 10.1161/STR.0000000000000113
 

 

Lisa kommentaar

  • Juhan Kaldre, psühhiaater, 4 Kliinik

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

MEDICUM otsib PEREARSTI / ABIARSTI, PEREMEDITSIINI RESIDENTE, KODUÕDE

Medicum Tervishoiuteenused AS

07. juuni 2018

Meditsiini­uudised

15. mai 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

mai 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.