Kolmandate riikide arstide seadus läbis esimese lugemise

Riigikogus läbis esimese lugemise kolmandate riikide arstide seadus.
Riigikogus läbis esimese lugemise kolmandate riikide arstide seadus.

9. mail oli riigikogus I lugemisel tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega muudetakse reegleid kolmandatest riikidest saabuvatele arstidele ja tagatakse tervisekindlustus arst-residentidele, kes teevad lühiajalisi, ühekuulisi tsükleid oma õppe raames.

Muudatusi on vaja seetõttu, et seadusele tehtud audit näitas, et senine menetlus ei ole olnud õigusselge.

Tervise- ja tööminister Riina Sikkut tõi seadusemuudatust tutvustades välja, et senise sobivuseksami määramisel oli kaalutlusõigus ja tegelikult kõigil ei olnud vaja seda eksamit teha. "Arstid tõid omalt poolt probleemina välja, et kui kolmandates riikides on näiteks arstiõpe ja residentuur oluliselt lühem kui Eestis, kompenseeriti seda siis seni töökogemusega, mida nemad ei pea õigeks, kuna õpe ja töötamise kogemused, ei ole päris võrdväärsed. Arstid sooviksid ka kolmandatest riikidest tulevate tervishoiutöötajate praktilisi oskusi kontrollida," rääkis Sikkut ja lisas, et tuleb arvestada ka seda, et tervishoiutöötajad, kes Eestis on registrisse kantud, neil on siis ka õigus praktiseerida oma erialal teistes Euroopa Liidu liikmesriikides. 

Mis muutub?
Vastavuseksami sooritamine muutub kohustuslikuks. Kõigepealt Terviseamet küll kontrollib, kas registreerimise taotleja on läbinud arsti- või õeõppe või hambaarsti- või ämmaemanda õppe, mis vastab Eestis kehtestatud nõuetele. Kui ta ei vasta, siis menetlus lõpeb ja teda Eestis tervishoiutöötajana ei registreerita. Kui õpe vastab põhimõtteliselt sellele, mida Eestis tervishoiutöötajatelt nõutakse, siis lisaks peab taotleja olema eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud oma erialal, välja arvatud juhul, kui ta on oma õppe lõpetanud vähem kui viis aastat tagasi. Kolmandaks peab taotleja Eestis sooritama vastavuseksami Tartu Ülikooli või tervishoiu kõrgkooli juures. Kui vastavuseksami tulemus on positiivne, kantakse inimene tervishoiutöötajate registrisse.  

Eelnõu kehtestab eksamitasudele ka ülemmäärad. Nende ülemmäärade kehtestamine puudutab ka neid, kes on kvalifikatsiooni omandanud Eestis, aga kes on oma registreerimistähtaja ületanud või soovivad mingil põhjusel uuesti ennast tervishoiutöötajate registrisse kanda. Tasu ülemmäär seatakse 1000 euroni. Praegu on vastavuseksami tasu suurus 691 eurot ja 20 senti.

Residentide ravikindlustus

Residendid, eriti perearsti residendid teevad kuni ühekuulisi töötsükleid erinevates tervishoiuasutustes või perearstipraksistes, aga ravikindlustuse seaduse järgi praegu saavad ravikindlustuskaitse vaid need tähtajalise lepinguga töötajad, kelle töö tähtaeg ületab ühte kuud. Üliõpilastele on küll ravikindlustus tagatud, aga Tartu Ülikooli seaduse järgi arst-residendid ei ole üliõpilased,mistõttu arst-residentidel võib praegu kindlustuskaitsesse auke tekkida.

Arst-residente on kokku 450 ja seadusemuudatus puudutab tõenäoliselt umbes 60 peremeditsiini arst-residenti. Muudatuse järgi tööpraktikat sooritavad arst-residendid saavad edaspidi ravikindlustuskaitse sõltumata nende töölepingu ajalisest kestvusest. Seaduse jõustumine on määratud 1. juulile 2018. 

 

 

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

14. august 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuli 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.