Arstitudengid muretsevad noorte vaimse tervise pärast

Värskeid statistilisi andmeid Eesti noorte vaimse tervise kohta pole.
Värskeid statistilisi andmeid Eesti noorte vaimse tervise kohta pole.

Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi rahvatervise töögrupp on võtnud üheks eesmärgiks gümnaasiuminoorte vaimse tervise alaste teadmiste parandamise.

Vaimse tervise probleemid on nii Eestis kui ka mujal maailmas laialt levinud. Arvatakse, et hinnanguliselt igal neljandal inimesel on elu jooksul vähemalt üks vaimse tervise häire, kuid enamik neist pole diagnoositud, kirjutas Taur Lillestik Stud Med II tudengite lehes Curare.  

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on toonud välja, et depressioon on üks neljast enim levinud psüühikahäirest maailmas. Ennustatakse, et 2030. aastaks on depressioon enim levinud haigus, hõlmates 15% kogu elanikkonnast. Kõige rohkem esineb Euroopa vaimsete häirete epidemioloogilise uuringu järgi depressiooni 18–24-aastaste vanusegrupis.

Eesti kohta pärineb uusim materjal 2006. aastast, kui depressiooni levik oli tõusuteel ja selleks hetkeks vaevles selle haiguse käes ligi 6% eestimaalastest. Värskema statistika kohta hetkel informatsioon puudub, aga teistes riikides läbiviidud uuringute põhjal saab kinnitada, et depressiooni haigestunute arv on jätkuvalt kasvamas. 

Puudulik statistika

Kurb on tõdeda, et Eestis pole tehtud viimastel aastatel statistikat vaimse tervisega seotud haiguste esinemissageduse kohta. Depressiooni kohta võib leida viimaseid uuringuid 2014. aastal avaldatud teadustööst, mis analüüsib aastal 2006 kogutud andmeid. Nüüdseks juba 12 aastat tagasi kogutud materjal on aluseks ka Eesti vaimse tervise strateegiale, mis hõlmab aastaid 2016–2025. 

Ei ole võimalik koostada tegevuskava probleemiga võitlemiseks, kui meil puudub hiljutine ülevaade probleemi levimusest. Viimasel ajal tehakse sageli oletusi maailma ja Euroopa trendide põhjal, kuid olukord on igas riigis veidi erinev. Näiteks on Eestis tunduvalt rohkem suitsiide 100 000 elaniku kohta kui Põhjamaades, kuid neid on siiski pea poole vähem kui Leedus. Seega ei ole enamik Eesti kohta tehtud ennustusi kuigi usaldusväärsed. 

Värskeimad uuringud

Veidi uuemat statistikat leiab suitsidaalsusest, mis on kõige äärmuslikum depressiooni avaldumise viis (enesetapumõtted, -katsed, enesetapud). 2016. aastal sooritas suitsiidi Eestis 183 inimest, kellest 146 olid mehed. Enesetapukatsete arv on surmadest ligi 10 korda suurem ja rohkem katseid teevad sealjuures naised.

Eestis on 15–29-aastaste noorte seas enesetapp peamine surmapõhjus ja ohustatud on eelkõige vaimse tervise häiretega noored. Viimase 10 aastaga (2006–2016) oleme kaotanud suitsiidi läbi 2508 inimest, mida on 2 korda rohkem kui samal perioodil liiklusõnnetustes hukkunuid. Võttes arvesse, et enamus psühholoogilisi häireid on ennetatavad või ravitavad, kaotab puuduliku abi otsimise süsteemi tõttu elu sadu inimesi aastas.

Rohkem kui 10%-l põhikooliealistest lastest on esinenud mõni vaimse tervise häire ja see arv järjest suureneb. Samuti suurendab nende haiguste esinemine lapseeas märgatavalt riski nende kordumiseks tulevikus. Praegu aga ei käsitleta kooliprogrammis vaimse tervise probleemide märkamist ega abi otsimist piisavalt.

Alustades vaimse tervise teema käsitlemist koolinoorte seas, loome head eeldused probleemide märkamiseks, ennetamiseks, abi otsimiseks ja nende süvenemise piiramiseks. 

Lahendusi olukorra parandamiseks

Hetkel toimiv süsteem on paljuski puudulik. Esimese tegevusena tuleks koguda värskeid andmeid eestlaste vaimse tervise kohta. Olemasolevad statistikad on suuremas osas aegunud ega ole seega enam usaldusväärsed. Erinevates allikates toetutakse Euroopa keskmistele tulemustele, mis on Eestis tegelikult valitsevast olukorrast erinevad.

Selleks, et koostada töötav tegevuskava koos reaalsete eesmärkidega, on vaja olla kursis hetkelise olukorraga. Samuti tuleks teha suuremat teavitustööd olemasolevate võimaluste kohta - näiteks on olemas vaimse tervise õe vastuvõtu kabinet, millest paljud inimesed ei pruugi üldse teadlikud olla. Eesmärk võiks olla teenuse kättesaadavamaks muutmine. 

“Digiriigina” võiks Eesti kaaluda ka veebi teel nõustamise pakkumist näiteks videokõne toel. Sellist laadi teenus oleks kättesaadav sõltumata asukohast ja kellaajast. Abisaamise võimalusi inimestele lähemale tuues vähendame vaimse tervise häirete levikut ja seeläbi on võimalus ennetada ka võimalikke tagajärgi. 

Probleemidest räägitakse üha rohkem

Samas on hea meel on tõdeda, et vaimsest tervisest ja sellega seotud probleemidest ollakse valmis ühiskonnas üha rohkem rääkima. Esimesed sammud olukorra parandamiseks on tehtud: näiteks on avatud Eluliin, kuhu helistades on igaühel võimalik abi saada. Kuid selleks, et ka tegelikult midagi paremaks muutuks, tuleks keskenduda eelkõige probleemide ennetamisele.

Vaimse tervise probleemid on Eestis kui ka mujal maailmas üha enam kõlapinda haarav teema. Vaimse tervise edendamine on olulise tähtsusega kogu ühiskonnale, sest vaimsest tervisest sõltub nii inimese toimetulek koolis, töö- keskkonnas kui ka igapäevaelus. Oluline on suurendada inimeste teadlikkust vaimsest tervisest, sest käsikäes teadlikkuse tõstmisega suureneb võime probleeme märgata ja ennetada.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

23. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.