Haiglad ootavad riigi tuge ristsõltuvate riskide maandamisel

Pilt Järvamaa haigla EMOst aastal 2008. Fotograafi kommentaar: elektrikatkestuse tõttu kustusid haigla osades ruumides paar korda mõneks minutiks tuled. Operatsioone elektrikatkestus ei härinud (vist).
Pilt Järvamaa haigla EMOst aastal 2008. Fotograafi kommentaar:...

Ulatuslikud elektri- ja veekatkestused, probleemid küttega, vedelkütuse tarneraskused – need on ohud, mida haiglad üksipäini ära hoida ei saa.

Kuressaare haiglal tuleb koostada riskianalüüs nii haigla kui ka kiirabi jaoks. Praegu on kriisiolukordadeks olemas tavapärane hädaolukorras käitumise manuaal, kuid sügiseks tuleb kokku panna detailsem kava.

Suurim probleemkoht on haigla juhi Märt Kõlli sõnul haigla sõltuvus muust infrastruktuurist: kohalikust vee-ettevõttest, soojatootjast jne.

Sama tõdeb Põhja-Eesti Regionaalhaigla riskijuht Andra Migur – ristsõltuvused on tema sõnul koht, kus riik riskide maandamisel haiglaid aidata saaks. Teine, kus riik võiks abikäe ulatada, on Miguri sõnul koolituste korraldamine suurõnnetuste korral tegutsemiseks.

Miguri hinnangul annab uus määrus elutähtsate teenuste toimepidevuse planeerimisel head juhised: täpsustatud on elutähtsa teenuse ja vältimatu abi olemus ning seatud nõue, et haiglad on kohustatud planeerima meetmeid, mille abil on võimalik tagada elutähtsa teenuse osutamine piirkondlikus ja keskhaiglas vähemalt 72 tunniks ning üld- ja kohalikus haiglas vähemalt 16 tunniks. “Sellega on tegevuse teravik päris hästi paika seatud,” leiab Migur.

Varasem metoodika on tema sõnul jätnud tõlgendamisvõimalusi, mistõttu on haiglate lähenemine olnud erinev nii sisus kui mahus. “Seetõttu on riskianalüüside tulemit olnud riiklikul tasandil raske kasutada ja sinna peale oma valmisolekut ehitada,” lisab ta.

Viljandi haigla koostas kriisiplaani aastal 2001, kuna siis jõustunud hädaolukorraks valmisoleku seadus nägi seda ette. Viimati täiendati plaani 2008. Vahepeal vastav õigusaktidest tulenev kohustus üldhaiglatel puudus.

Viljandi haigla tugiteenistuse juht Rein Telling toob välja, et vanas kriisiplaanis analüüsiti 11 riski, värskes määruses on sätestatud 14. Riskidest pööratakse nüüd oluliselt suuremat tähelepanu infosüsteemi häirete ja rikete riskianalüüsile. Lisandunud on küberintsident. Vältimatu abi vajaduse järsku suurenemist analüüsitakse ka sõjaolukorra puhul.

“Määrusekohane toimepidevuse tagamine nõuab haiglatelt lisainvesteeringuid, mis on lahendamata. Samuti võivad tellitavad teenused kallineda, kui hangetes kehtestada nõue, et lepingupartner peab osutama teenust ka hädaolukorras,” toob Telling välja probleemi.

Positiivne on tema sõnul see, et terviseamet ei ole jätnud haiglaid oma kriisiplaanide koostamisega üksi, vaid on asunud juhendama ja abistama.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

9. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.