Mõeldes halvimale, mis juhtuda võib

Suurõppus Siil
Suurõppus Siil

Kui valmis on Eesti tervishoiusüsteem selleks, et tekib ootamatu sõjaolukord või leiab aset kohutav terroriakt? Hädaolukorraks ettevalmistumine on ametnikel ja meedikutel praegu täies hoos.

Kuigi mõelda tuleb ka kõige hullematele stsenaariumitele, on ehk isegi olulisem küsimus: kuidas tuleb Eesti haigla toime sellega, kui seda tabab ulatuslik elektrikatkestus? See võib juhtuda ka rahuajal. Aga kui elektrikatkestus tabab hoopis ettevõtet, mis varustab haiglat soojusenergia või veega? Mis saab siis, kui tekib tõrge kiirabide vedelkütusega varustamisel?

Need on küsimused, millele tuleb kõikidel Eesti haiglavõrgu haiglate ja kiirabibrigaadide pidajatel praegu vastuseid otsida, sest juuli lõpuks peavad nad esitama terviseametile oma asutuse riskianalüüsi, kus on lahti kirjutatud see, milline on nende võimekus erinevate kriisiolukordadega toime tulemiseks.

Kohustus tuleneb aasta tagasi valminud hädaolukorra seadusest, mis omakorda tingis aprilli lõpus jõustunud sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste kirjelduse ja toimepidevuse nõuete määruse redaktsiooni. Erinevalt varasemast käsitletakse nüüd elutähtsate teenuste osutajatena ka üldhaiglaid, mistõttu värske määrus puudutab ka neid.

Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Kristel Siiman tõdeb, et väiksemad haiglad ei võtnud uut kohustust vastu sugugi vaimustusega. Esialgu kumas läbi suhtumine, et “ei-ei, meil on haigekassaga leping, teeme sellest tulenevaid asju ja meie ei tea, mida teie teete”. Tänaseks on aga ka üldhaiglad hakanud terviseametiga kaasa mõtlema ja on jõutud hea koostööni, kinnitab Siiman.

Toimepidevus tuleb tagada

Kriisiolukorrad, mis võivad tervishoiuteenuse osutajaid tabada, saab jagada laias laastus kaheks: sündmused, mis toovad kaasa suure hulga abivajajaid (suurõnnetused, sõda), ning sündmused, mis seavad ohtu elutähtsa teenuse toimepidevuse (elektrikatkestus, küberrünnak).

Et valmisolek suurõnnetusteks on Eesti tervishoiusüsteemis puudulik, sai selgeks riigikantselei ja terviseameti ühisest analüüsist, mis valmis möödunud aasta lõpul. Analüüsi kaks suuremat järeldust olid, et meie tervishoiutöötajate koolitamine katastroofiolukordades toime tulemiseks on ebapiisav. Teine järeldus oli, et haiglatel, kus üldiselt on tagatud varud teenuse osutamiseks haigekassa lepingule vastavas mahus, ei ole piisavalt tagavarasid erakorralisteks olukordadeks. Sellistel puhkudel peaks riigil olema võimalus haiglatele varu juurde anda. Riigi tervishoiuvaru on olemas, kuid vajab täiendamist.

Traumapatsiendi käsitlus on praegu õdede ja arstide baasõppe osa, kuid neile, kes juba töötavad, süsteemselt koolitusi ei korraldata. “Meie plaan on, et tuleb kriisiõppe riiklik tellimus, kus on määratud, kui palju tunde peavad meedikud teatud ajavahemiku jooksul kriisikoolitust läbima. See tuleks veel aastasele 60 täiendõppe tunnile lisaks,” selgitab Siiman.

Kiirabi poole pealt on eesmärk koolitada katastroofiolukordades tegutsema kõik kiirabibrigaadi liikmed: kümnete kannatanutega sündmus on olukord, mis vajab tavapärasest erinevat juhtimiskorraldust sündmuskohal. “Kriisiolukorras peab iga kiirabibrigaad olema valmis võtma juhtrolli sündmuskohal ning ka iga brigaadi liige peab olema valmis juhtrolli täitma, sest kriisiolukorras on võimalik, et brigaadide koosseis vaadatakse ümber,” selgitab terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai. Ta lisab, et näiteks Tallinna Kiirabis on uut moodi koolitustega juba alustatud. Kadai ise osales ka äsja lõppenud sõjalisel suurõppusel Siil.

Mõelda tuleb alternatiividele

Kui kannatanuid sündmuskohalt saab vajadusel ära tuua ka eraautodega, siis haiglad patsiente mujale saata ei saa. Haiglate kriisiolukorra võimekus baseerub suuresti haiglate tavapärasel ressursil. Just seetõttu ongi haiglavõrgu haigla pidajatele pandud värske määrusega kohustus hinnata oma asutuse riskid, mõelda alternatiivsetele lahendustele ning sellele, kus vajaksid nad riigi abi, et elutähtsate teenuste toimepidevus tagada nii vältimatu abi vajaduse järsu suurenemise kui ka erinevate infrastruktuuri häirete korral.

Määruses pannakse paika, millised on elutähtsad teenused. Haiglad peavad tagama ööpäev läbi abi haiglas viibivatele punase, oranž ja kollase triaažikategoori patsientidele ning tunni jooksul tuleb taastada võimekus osutada vältimatut abi ka väljastpoolt haiglasse tulnud erakorralise abi vajajatele. “Kui on elektrikatkestus ning ultraheliaparaat või kompuuter ei tööta, siis ei pea kõike vilkurite ja vilega üleval hoidma, vaid hoiad töös kõige kriitilisemad aparaadid,” illustreerib Siiman seatud nõudeid. Klausel, et haigla ei pea vastu võtma väljastpoolt tulevaid patsiente, kui ise on kriisis, kaitseb aga eelkõige haiglaid endid, lisab Siiman.

Hea planeerimine on otsustav. Kadai täiendab, et tehnilise võimekuse kõrval on väga oluline just korralduslik ja planeerimisvõimekus.

Sügiseks peaksid kõikide haiglate ja kiirabibrigaadide pidajate riskianalüüsid jõudma terviseameti lauale. Seejärel asuvad nemad koostama riiklikku plaani tervishoiuvaldkonnas elutähtsate teenuste tagamiseks, võttes aluseks asutuste võimekuse. Kui riiklik plaan haiglate ja kiirabide teenuse järjepideva toimimise tagamiseks on valmis, siis järgmine samm on kriisiolukorra juhendi koostamine perearstidele. Perearste ei ole nimetatud elutähtsate teenuste osutajateks, aga nende osa mistahes tervishoiusündmuse lahendamisel on väga oluline.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

25. september 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.