Riik tahab luua dementsuse kompetentsikeskuse

Suurimat abi saavad dementsed inimesed oma lähedastelt.
Suurimat abi saavad dementsed inimesed oma lähedastelt.

Sotsiaalministeeriumil on kavas lähinädalatel välja kuulutada riigihange dementsuse kompetentsikeskuse loomiseks. Keskuse eesmärgiks on parandada dementsusega inimeste ja nende lähedaste toimetulekut, viies ellu tegevusi mis tõstavad inimeste teadlikkust dementsusest ja abi saamise võimalustest.

Lisaks peab keskuse tegevuste abil paranema tervishoiu- ja hoolekandeteenuste (sh muude tugiteenuste) kvaliteet ja teenuste kättesaadavus.

Miks on keskust vaja?

Soovitus sellise keskuse loomiseks tuli 2015. aasta lõpus valitsuse loodud hoolduskoormuse rakkerühmalt, mis kaardistas lähedaste hooldamisega seotud probleemid ning töötas välja inimeste vajadustest lähtuvad poliitikasuunised. Dementsusega inimeste arv lähiaastatel kasvab, mistõttu vajab dementsuse valdkonna ennetus-, tervishoiu-, hoolekande- ja erinevate tugiteenuste pakkumine ning üldine teadlikkuse parandamine senisest enam tähelepanu. Hetkel puudub selles valdkonnas tugev eestvedaja. Kuivõrd valdkonnaga seotud andmete, ettevõtmiste, algatuste jms osas ei hoia Eestis keegi tervikpilti, tuleb koondada olemasolev teadmine ühe „katuse“ alla ning tegeleda valdkonna arendamisega süsteemselt ning koordineeritult.

Samuti on oluline, et sihtrühmaga töötavad spetsialistid teeksid omavahel koostööd, oleksid ühises inforuumis ja omaksid teavet, mida selles valdkonnas ellu viiakse või hakatakse ellu viima. Selleks tulekski ellu kutsuda üle-eestiliselt tegutsev dementsuse kompetentsikeskus.

Kompetentsikeskuse tegevus hakkab põhinema võrgustikutööl ning on terviklik, hõlmates dementsuse valdkonna temaatikat alates ennetustööst ja diagnoosimisest, kuni inimese elulõpu hoolduseni. Kompetentsikeskus võib olla era- või avalik-õiguslik juriidiline isik või nende isikute moodustatud mitteformaalne ühendus, mis põhineb haridus-, teadus- ja arendusasutuste, tervishoiu- ja hoolekandeteenust ja muude tugiteenust pakkuvate asutuste, valdkonnaga seotud organisatsioonide ja avaliku sektori (kohalik omavalitsus, riik) vahelisel koostööl. Kompetentsikeskus töötab välja koostöö põhimõtted ja alused ning koordineerib võrgustiku tegevusi.

Dementsus on aladeiagnoositud

Dementsuse levimus maailmas üle 65-aastaste ja vanemate inimeste hulgas on 6-8%, ja see on tõusutendentsiga. Eestis on dementsus tugevalt aladiagnoositud, moodustades umbes 10% tegelikest juhtudest. Eestis hinnatakse olevat umbes 15 000-17 000 dementsussündroomiga inimest. Eesti Haigekassa andmetel on viimasel viiel aastal (2013-2017) esmakordselt dementsuse diagnoosi saanud inimesi kokku 17 682, keskmiselt lisandub aastas 3500 dementsussündroomi diagnoosiga inimest.

Dementsus on sündroom, mida võivad põhjustada mitmed haigused, millest sagedasemad on Alzheimeri tõbi ja ajuveresoonkonna kahjustus (vaskulaarne dementsus). Inimese vananemisega sagenevad haigused, mis põhjustavad dementsuse teket ja hetkel ainus teadaolev kindel riskitegur on vanus.

Enamikel juhtudel on dementsus järk-järguline vaimse võimekuse kaotus, käepäraste oskuste kahanemine, süvenev isiksuse muutus kuni selle hääbumiseni, ja käitumishäired. Seega on tegemist progresseeruva ja pöördumatu haigusega ning paranemislootus üldiselt puudub. Aja jooksul inimese hooldusvajadus süveneb, kuid õigeaegse ravi ja hooldusega on võimalik pikendada inimese kvaliteetselt elatud aega 1-2 aasta võrra. Ajapikku suurenev hooldusvajadus mõjutab nii dementsusega inimest kui tema lähedasi. Keskmiselt elavad dementsusega inimesed pärast haigestumist 8 aastat, nendest kuus aastat kodus. Suur osa abist dementsusega inimesele osutataksegi nende lähedaste poolt. Omastehooldajate panus dementsuse hooldusesse moodustab 40% dementsusega kaasnevatest kuludest maailmas.

Esimene kontakt on perearst

Perearst on üldjuhul esmane inimese kontaktpunkt, kuhu ta terviseprobleemidega pöördub. Perearst saab teha esmase testi ning vajadusel inimese täiendavateks uuringuteks edasi suunata. Hoolekandesüsteemi töötajate roll on märgata haiguse tunnuseid ning vajadusel inimest perearstini suunata. Ekspertide hinnangul on perearstide, samuti teiste erialade arstide teadmised kognitiivsest defitsiidist ja dementsusest pigem tagasihoidlikud. Sageli diagnoositakse dementsust juba selgelt väljendunud haiguse perioodis. Kuid õigeaegselt alustatud raviga saab kauem säilitada haige kognitiivseid võimeid ja elukvaliteeti.

Umbes 10% haigustest, mis dementsussündroomi põhjustavad, on võimalik terveks ravida. Seega on dementsuse diagnoosimine ja algpõhjuse välja selgitamine möödapääsmatu, et tagada inimesele kõige sobivam ravi ja hooldus. Esmatasandi tervishoiu- ja hoolekandetöötajad on võtmeisikud õigeaegsel diagnoosi saamisel, seega tuleb neile tagada vastavad oskused ja ressursid. Olukorra parandamisele aitab kaasa Eesti Haigekassa poolt hiljuti avaldatud Alzheimeri diagnostika ja ravijuhend.

Eesti tulemused võrdlusandmetes on kehvad

Rahvusvaheline uuring „RightTimePlaceCare“ (2010-2013) tõi esile, et Eestis ei pakuta dementsusega inimestele Euroopa Liidu riikides osutatavatest 45-st põhiteenusest, 9 teenust:

- dementsuse skriinimist;

- mälukliinikut;

- eraldi nõustamisteenust dementsusega inimestele;

- meeskondlikku kodust terviseteenust;

- meeskondlikku vaimse tervise teenust eakatele (kodu baasil);

- kogukonnas elamise teenust dementsusega inimestele;

- ambulatoorset kliinikut dementsusega inimestele;

- mobiilseid ekspertmeeskondasid;

- standardiseeritud vormis tulevikujuhiseid.

Sama uuring kinnitas, et võrreldes teiste projektis osalenud riikidega on Eestis kodus pakutavad teenuste mahud oluliselt väiksemad, dementsusega inimeste elukvaliteet kõige halvem ja suremus kõige suurem, omastehooldajate koormus kõige suurem. Dementsusega inimeste professionaalne hooldus on vähe rahastatud, halvasti kättesaadav ja vähe koordineeritud, spetsialistid eelistavad asutushooldust sagedamini kui paljudes teistes riikides.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

9. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.