Ravimireklaami Eesti eripärad

Roche Eesti OÜ tegevjuht Kadri Mägi-Lehtsi
Roche Eesti OÜ tegevjuht Kadri Mägi-Lehtsi

Mis on kaudne ravimireklaam ja millised on selle piirid? See on koht, kust arutelu ravimireklaami üle jätkata, leiab Roche Eesti OÜ tegevjuht Kadri Mägi-Lehtsi.

Järgin Meditsiiniuudiste üleskutset mõelda kaasa ja arutleda ravimireklaami ja ravimite kohta jagatava teabe osas. Arvamust on avaldanud nii vandeadvokaat Katri Paas-Mohando kui ka ravimiameti meditsiininõunik, Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-õppejõud, aga ka ravimikomisjoni esimees, Euroopa ravimiameti inimravimite komitee liige Alar Irs, ilmselgelt ravimite valdkonnas üks pädevamaid inimesi Eestis.

Esmalt tahaks öelda, et mõlemal on õigus ja mõlemad eksivad. Eestlasele kohaselt alustan eksimustest. Lugupeetud vandeadvokaadi tekstis on nii fakti kui eelduste vead. Nimelt näitena on toodud Itaalias tõusetunud kohtulugu, kus ühe osapoolena oli kaasatud Roche ravimiga Avastin (bevatsizumaab, mitte bevaksizumaab). Antud ravim töötati välja USAs Genentech teadlaste poolt veel enne seda, kui Roche omandas täisosaluse antud ettevõttes. Avastini on uuritud veenisiseseks kasutamiseks ja näidustused registreeritud vaid kindlate onkoloogiliste haiguste raviks.

Ravimi Lucentis (ranibizumab) otsustas Genentech litsenseerida Novartisele ning seda ravimit on uuritud kasutamiseks silmasisesi ja näidustus registreeritud teatud silmahaiguse raviks. Ei ole kohane arvata, et ravimifirma peaks soovima ravimit reklaamida valdkonnas, kus tal puuduvad selleks kliiniliste uuringutega kinnitatud tõenduspõhised andmed.

Antud näite korral siis soovitama veenisisest ravimit kasutama silmasiselt jagades mitme haige vahel ühte viaali, on tegemist ilmselge ohutusriskiga. Viidatud kohtuasjas oli tegemist ravimi näidustuse välise kasutuse ehk kõrvaltoimete kohta teavitamisega Roche poolt, mis oli off label kasutamisest hoidumisele suunatud info. Loomulikult ei saa ravimi väljatöötaja keelata arste ja/või rahastajaid ravimeid näiduste väliselt nii uurimast kui kasutamast. Kinnitamata näidustusel kasutamine peab alati toimuma patsiendi informeeritud nõusolekul.

Soov jagada infot

Teisalt võib siiski ravimitootjal olla soov ravimi kohta informatsiooni jagada ka näidustuseväliselt. Seda eelkõige juhtudel, kus on teada, et näiduste taotlus on Euroopa ravimiametile või analoogsele asutusele mõnes liikmesriigis sisse antud, kuid näidustus pole veel lõplikult kinnitatud. Eestis selline teavitusvõimalus puudub, kuna mis kehtestab ravimite reklaamile selged seadusest tulenevad piirangud. Samas pole taolise teavituse vajadus Eesti kontekstis ka oluline, kuna ravimitootjate peamine fookus on hoopis juba registreeritud näidustusel uuemate ravimite piiratud ja hiline kättesaadavus.

Tootja poolt vaadatuna on murekohad hoopis mujal. Ravimitootjate Liit (RTL), olles EFPIA liige, on juba aastal 2008 võtnud vastu eetikakoodeksi, mis määratleb väga täpselt, millist ravimireklaami ja mil moel pigem EI TOHI teha. Eetikakoodeksit oli vaja selleks, et kehtestada seadusandlusest rangemad reeglid. Nii näiteks ei tohi ravimitootja anda arstidele kingitusi sh arstidele raviminimetusega kirjutusvahendit või märkmepaberit, pakkuda meelelahutust jmt, samas kui ravimiseadus seda lubab.

Suurendamaks selgust ja läbipaistvust koostöösuhetes (rahaliste ja mitterahaliste hüvede osas) nii tervishoiutöötajate kui ka -asutustega, on RTL liikmetest ravimitootjad vabatahtlikult võtnud kohustuse igal aastal 01. juuniks vastav informatsioon kodulehtede kaudu kõigile kättesaadavaks teha. Paraku ei ole kõik ravimitootjad RTLi liikmed ja vastavad kohustused ei laiene seega kõigile Eestis tegutsevatele müügiloa hoidjatele. Loodame siiski, et peale korduvaid katseid õnnestub sotsiaalministeeriumi ja ravimiametit veenda kõikidele ühetaoliste reeglite kehtestamise vajalikkuses.

Edasise arutelu koht

Ei saa jätta aga mainimata veel üht paradoksi. Dr Irsi väitega, et „praktilisse konteksti pandud uusimat teavet edastatakse ka erialaühenduste üritustel“ saab vaid nõustuda, eriti kui seda mõtet laiendada rahvusvahelistele kongressidele ja seminaridele, kus kõneldakse erinevate ravimitootjate ravimitest nii heas kui ka halvas.

Tulles aga puhtalt juriidika juurde tagasi, siis taolistel konverentsidel arstide koolitamist toetav ravimifirma raporteerib seda kui ravimireklaami (ravimiseaduse § 83 lg 6), mida see oma sisult aga kindlasti ei ole.

Kindlasti vajaks edasisi arutlusi ka kaudse ravimireklaami mõiste ja piirid. Mis see ikkagi on või pigem - millal saab ravimifirmasse suhtuda kui mitte ainult kaubanduslikke huvidest lähtuvasse, vaid ka kui pisutki hoolivasse ja sotsiaalselt vastutustundlikku ettevõttesse? Kui vastava valdkonna ravimeid turustav ravimifirma tellib reklaamid teemal „tunne gripp ära“ või „rasedus valiku, mitte juhuse tahtel“ siis loetaks see eeldatavalt kaudseks ravimireklaamiks. Kas tõesti kallutaksid taolised üleskutsed tänapäeval inimesi küsima oma arstilt teatud konkreetse tootja ravimeid? Võimalik, eelmise sajandi lõpukümneil see oht oli, kuid nüüdseks on mitmed ravimite väljakirjutamist mõjutavad seadusepügalad uuendatud. Äkki on siin koht, kust arutelu jätkata?

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

9. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.