Advokaat: korruptiivse käitumise taga on tihti teadmatus

TGS Baltic vandeadvokaat Ingeri Luik-Tamme.
TGS Baltic vandeadvokaat Ingeri Luik-Tamme.

Korruptsiooniohtlike olukordade ennetamise jaoks on oluline panna paika käitumisjuhised, ka tervishoiuasutustes, soovitab TGS Baltic vandeadvokaat Ingeri Luik-Tamme.

Haiglate liidu juhatuse esimees Urmas Sule on seoses Lääne-Tallinna Keskhaigla korruptsioonijuhtumiga väljendanud, et Eesti tervishoiusüsteem on usaldusväärne ja korruptsioon selles suuresti möödanik. Olete nõus sellega või milline Teie hinnang olukorrale tervishoius on selles kontekstis?

Ma olen nõus sellega, et üldiselt on Eesti tervishoiusüsteem usaldusväärne. Samas tuleb arvestada, et tervishoiusektoris on korruptsiooniohtlikke situatsioone igapäevaselt mõnevõrra rohkem kui mõne muu teenuse puhul.

Ühelt poolt võib tulla surve  patsientidelt, kes soovivad saada ravi, ravimeid, töövõimetuse hüvitist, mõnda muud riigi poolt rahastatavat hüve või endale kasulikku otsust. Teiselt poolt puutuvad arstid ja tervishoiuteenuse osutajad kokku ka ravimifirmade, meditsiiniseadmete -ja tehnika tootjate ja vahendajate ning teiste ettevõtjatega, kes soovivad müüa oma kaupu ja teenuseid jne.

Arvestades veel ka seda, et keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo on võtnud korruptsiooniga võitlemise meditsiinisüsteemis üheks oma prioriteediks, on diskussioon sellel teemal väga asjakohane ja  oluline.

Üheks probleemiks tervishoiuvaldkonnas on see, et paljud ei tea, mida nähakse tänapäeval korruptsioonina. Kui lugeda karistusseadustikust altkäemaksu võtmise ja andmise paragrahve, siis on seal juttu ametiisikutest, ametiseisundist, pädevuse kuritarvitamisest jne. Seetõttu seostatakse korruptsiooni pigem avaliku sektori asutuste, poliitiliste ametikohtade ja võimuesindajate tegevusega. Enamus arste ei pea ennast nendeks isikuteks, kellest räägib karistusseadustik.

Arvestada tuleb aga, et korruptsiooni teema puudutab nii suurtes haiglates kui ka väikestes erapraksistes töötavaid arste. Kui arst võtab vastu kingituse patsiendilt, kes soovib ravijärjekorras ettepoole saada, siis kvalifitseerub selline tegevus korruptsiooniks.

Meil on karistusseadustiku alusel kriminaliseeritud korruptsioon ka erasektoris. See tähendab, et isegi kui puudub igasugune puutumus avaliku sektori, avalike ülesannete täitmise ning -vahendite kasutamisega, tuleb aususe kohustuse järgimisel olla tähelepanelik ka näiteks lepingute sõlmimisel, otsuste tegemisel ja sellega seonduvas suhtluses teiste ettevõtjatega.

Kui soovitada midagi tervishoiuteenuse osutajatele korruptsiooni ennetamiseks, siis mis need peamised punktid oleks, millest alustada või lähtuda? Kas piisab, kui korruptiivset käitumist puudutav materjal panna sisse nt haigla n-ö majakorda?

Alustada tuleks selle selgitamisest, mis see korruptsioon ikkagi on – mis on karistatav ja mis ei ole. Kui selle kohta ringlevad mingisugused müüdid ja valearusaamad, siis ongi kogu teema inimese jaoks hägune ning seetõttu ei osata vajalikul hetkel ka õigesse kohta piiri tõmmata.

Teiseks on kindlasti oluline panna paika käitumisjuhised korruptsiooniohtlike olukordade jaoks.

Teadmatus, kuidas mingis situatsioonis käituda tuleks, on samuti üks põhjustest, mille tõttu võib õigeaegne reageering hilineda või üldse ära jääda. Näiteks mida teha olukorras, kus patsient kingib peale edukat ravi raamatu ja arst avastab alles hiljem, et selle vahel on veel 100-eurone raamatupoe kinkekaart.

Kindlasti on sellest abi, kui tervishoiuteenuse osutaja kehtestab nn majasisesed reeglid. See annab arstidele muuhulgas hea lähtekoha selgitada ka patsientidele kingituse vastuvõtmisest keeldumise põhjuseid, sest patsiendid tajuvad sageli kingituste mittevastuvõtmist solvavana. 

Kolmandaks tuleks tervishoiuteenuse osutajal viia aeg-ajalt läbi sisekontrolle, et leida üles võimalikud probleemkohad, mida annaks parandada.  Kontrolli käigus selguvad sageli ka need küsimused, mida on vaja võib-olla rohkem selgitada töötajatele.  

Kuidas Te õiguspraktikuna hindate, kas Eestis peaks korruptsioonikuritegude eest olema senisest karmimad karistused või on hetkel selles osas kõik hästi?

Leian, et karistusseadustikus sätestatud karistused korruptsioonisüütegude eest on piisavad ja võimaldavad kohtule piisavat otsustusruumi karistuse määramisel lähtudes iga konkreetse juhtumi asjaoludest. Näiteks altkäemaksu võtmise eest saab karistada kas rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

Omaette küsimus on, kas karistuspraktika, st kohtute poolt korruptsioonisüütegude eest reaalselt määratavad karistused peegeldavad ühiskonna ootusi õiglase karistuse suhtes.

Arvestades seda, et arstiamet on meil siiski väga lugupeetud, on avalik tähelepanu juhtunu suhtes ja kriminaalmenetluse toimumine ise teinekord suuremgi karistus kui see, mis kohtu poolt määratud. Samuti võivad sellistel juhtumitel olla väga tõsised tagajärjed arsti edasisele karjäärile, kuni selleni välja, et inimene ei saagi enam arstina edasi töötada. Kohus võib lisakaristusena kohaldada teataval ametikohal töötamise või teataval tegutsemisalal tegutsemise keeldu kuni kolmeks aastaks, kuid kui näiteks patsiendid lahkuvad korruptsioonisüüteo eest karistada saanud perearsti nimistust, siis on tagajärjed tegelikkuses palju pikemaajalised.

Ainuüksi karmid karistused soovitud muutusteni ei vii. Kindlasti on n-ö hoiatavatel näidetel oma mõju, kuid põhirõhk peaks olema selgitustööl ja ennetusel. Paljudes taolistes meditsiinivaldkonnas aset leidnud juhtumites puudub tegelikult kuri tahe või omakasupüüdlikkus, pigem lähtutakse soovist aidata.

Samas on ausus ja patsientide ning lepingpartnerite võrdne kohtlemine kindlasti üks osa erialasest professionaalsusest ning tuleb teada, milliste raamidega tuleks oma igapäevatöös arvestada.

Loe samal teemal vestlust ka keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juhi Mati Ombleriga 29. mail ilmunud Meditsiiniuudiste paberlehest.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

9. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.