Agressiivne patsient tingis haiglas ümberehituse vajaduse

Vägivaldne sundravil olev patsient pani Viljandi haigla olukorda, kus tuli alustada juurdeehitusega, et raviteenust oleks võimalik osutada turvaliselt.
Vägivaldne sundravil olev patsient pani Viljandi haigla olukorda, kus tuli...

Vägivaldne sundravil olev patsient pani Viljandi haigla olukorda, kus tuli alustada juurdeehitusega, et raviteenust oleks võimalik osutada turvaliselt.

SA Viljandi Haigla pöördus mais sotsiaalministeeriumi ja rahandusministeeriumi poole sundravi osutamisel tekkinud probleemi lahendamiseks.

Jätkub haigla juhi Priit Tampere kirjeldus keerulise olukorra tekkimisest.

Viljandi haiglal on sundravi osutamiseks kohandatud haiglahoone, kus teenust osutatakse alates 2002. aastast. Hea juhtimise ning piisava ja pühendunud personali olemasoluga on üldjoontes rahuldavalt toime tuldud erinevate patsientide ravi juhtimise ja ka nende agressiivsuse ilmingutega.

Kuna olemasoleva maja ruumide paigutus ja ehitustase ei võimalda oluliselt teenuse turvalisust parandada, on Viljandi haigla korduvalt teinud ettepaneku uue ka­­asaegsetele vajadustele vastava sundravi hoone ehitamiseks.

Viimastel kuudel on ühe konkreetse patsiendi tõttu teravalt avaldunud probleem haiglahoone turvataseme mittevastavusega meie patsientide ohtlikkuse haldamiseks ja ravieesmärkide saavutamiseks.

Patsient keeldub igasugusest ravist ja lubab ravi kohaldamisel vägivalla aktsioone nii personali kui ka kaaspatsientide suhtes. Vägivallariski hindamiseks on teada, et patsient on sooritanud raske kuriteo, tahtliku tapmise, on tunnistatud süüdi ja saanud esialgu eluaegse vanglakaristuse. Seda on vähendatud 20 aastale.

Patsient on korduvalt füüsiliselt rünnanud oma eelmist raviarsti ja teadaolevalt ähvardanud vägivallaga praegust.

Ette võeti haiglatiiva ümberehitus

Haigla on konkreetse patsiendi ravivajaduse ja vägivalla riski hindamiseks kokku kutsunud välistest ekspertidest koosneva konsiiliumi. Konsiiliumi hinnangul on ravi alustamine vajalik, kuid eelnevalt on vaja suurendada turvalisust, reageerimaks võimaliku vägivalla ilmnemisele.

Seetõttu on haigla käivitanud ehitustööd haiglahoone ühe tiiva turvalisuse tõstmiseks ja sinna isoleeritud turvaüksuse loomiseks. Hindame, et ümberkorraldus koos erinevate turvaelementide tellimisega (metalluksed, trellid jms) võtab aega umbes 4 kuud.

Eestit Psühhiaatrite Seltsi kutsel Viljandi haiglat külastanud kohtupsühhiaatria prof H. Kennedy avaldas peale haiglahoonega tutvumist, et rahvusvaheliste standardite kohaselt vastab antud keskkond madalale turvatasemele. Ühe tiiva täiendava turvalisuse tagamisel on ilmselt saavutatav keskmine tase. Ta kinnitas, et see on sage probleem väikestes riikides, kus eriti kõrge turvalisuse tagamise vajadus tekib väga väheste patsientide puhul, aga standardid on kõrged.

Näiteks peaks kõrge turvalisuse tagamiseks olema kontrollitud sisenemine kogu piirkonda (nagu vanglal), mitte ainult majja jms.

Kohtupsühhiaatrilised sundravi osakonnad on enamasti korraldatud kolme erineva turvatasemega patsientide vägivallariski arvestavalt. Meile teadaolevalt saab kõrgema turvalisuse taseme tagamiseks  osades riikidest kohtupsühhiaatrilist teenust osutada vangla keskkonnas, selleks ettenähtud meditsiinilises üksuses.

Vangla majavälist ravialust vastu ei võta

Oleme pöördunud Tartu vangla juhi ja meditsiiniosakonna poole palvega kasutada vanglas olevat turvataset ja nende psühhiaatriaosakonna keskkonda meie poolt sundraviteenuse osutamiseks. Konkreetne patsient on ka varasemalt oma vanglas oleku ajal seal ravil olnud.

Oleme juriidiliselt korrektselt toimimiseks teinud terviseametile taotluse SA Viljandi Haigla tegevusloa täiendamiseks sundravi osutamise tegevuskohaga.

Käesolevalt oleme saanud Tartu vangla juhilt eitava vastuse, kuna selline korraldus polevat juriidiliselt korrektne ja võimalik. Tema sõnul saavad Tartu vangla tegevust reguleerivate õigusaktide kohaselt seal viibida ainult süüdimõistetud või vahistatud isikud.

Põhimääruse kohaselt on Tartu vangla justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mis viib täide vabadusekaotust ja eelvangistust ning korraldab kriminaalhooldust. Samas määruses on vangla ülesandena sätestatud korraldada kinnipeetavatele ja vahistatutele tervishoiuteenuse osutamine, seega ei saa tervishoiuteenust teistele isikutele pakkuda.

Meid konsulteerinud advokaadibüroo arvamus on, et seisukoht, et vanglas ei tohi osutada tervishoiuteenuseid muudele isikutele kui kinnipeetavatele, võib olla formaalselt õige, kuid see ei ole kindlasti ainuvõimalik seisukoht. Advokaadibüroo hinnangul on antud juhul normi eesmärgiks välistada seda, et vabaduses viibivatele isikutele ei oleks vanglasse niisama asja.

Antud juhul ei ole patsient aga vabaduses viibiv (tema vabadused on piiratud sama ulatuslikult kui kinnipeetaval) ning temale osutatav teenus on sama, mida saavad ka kinnipeetavad. Seega ei ole mingit põhjust arvata, et patsiendi tervis satub kuidagi suuremasse ohtu või tema vabadusi piiratakse ulatuslikumalt kui Viljandis.

See tähendab, et kui Tartu vangla põhimäärust eesmärgipäraselt tõlgendada, siis ei ole tegevusloa saamiseks vajaliku nõusoleku andmine Tartu vangla poolt kuidagi keelatud. Samuti on justiitsministri pädevuses muuta Tartu vangla põhimäärust.

Käesolevalt on raviarst hinnanud patsiendi seisundit ja peab vajalikuks ravi alustamist kasutades meie olemasolevaid võimalusi ning kutsudes vajadusel appi politseijõude.

Loodame konstruktiivse lahenduse leidmisele nii konkreetsel juhul kui pikemas perspektiivis.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

9. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.