Arvi Vask: 365 sünnitusega tuleks haigla veel nulli

Lõuna-Eesti Haigla juht Arvi Vask.
Lõuna-Eesti Haigla juht Arvi Vask.

Lõuna-Eesti Haigla juht Arvi Vask möönab, et kui neil oleks aasta peale 365 sünnitust, tuleks haigla nulli, eelmisel aastal oli haiglas aga üle saja sünnituse vähem.

See, kui kaugele inimene sünnitama läheb, on reeglina mugavuse küsimus, mitte meditsiinilises mõttes riski võtmise teema, ütleb Arvi Vask Lõuna-Eesti Postimehes.

Kuidas kommenteerite Põlva ja Valga haigla sünnitusosakonna sulgemise plaani?

Sünnitusabi on vaid üks haiglareformi detail. Kagu-Eesti haiglate arengusuunad pandi paika 16–17 aastat tagasi Eesti haiglavõrgu arengukavas. Seal oli selgelt kirjas, et Lõuna-Eesti Haigla peaks olema üldhaigla staatuses ning katma kogu regioonis nelja põhieriala.

Põlva ja Valga haigla kohta olid soovitused, et need jääksid kohaliku haigla staatusesse. See tähendab ühearstilist ööpäevaringset valvet. Sel juhul ei saaks sünnitusabi nendes haiglates anda.

Tollal läks sünnitusabi poliitiliselt samamoodi kuumaks teemaks ja nii hakati rakendama venitamistaktikat, mis edasi tiksunud 15–16 aastat. Sünnitajate arv on aga järjest vähenenud. See on loomulik ja loogiline protsess, sest noored kolivad sinna, kus on töökohad ja koolid.

Sünnituste arv on Eestis ka üldiselt väiksem, kui see oli 15–20 aastat tagasi. Selles mõttes on see paratamatu.

Kui palju sõltub sünnitusabi saamine haigla kaugusest?

Sünnitusele tulemisel tegelikult mingeid riske ei ole, sest sünnitus on pikaajaline ja etteprognoositav protsess. See ei ole võrreldav näiteks autoõnnetusega, mis juhtub ootamatult. Selles mõttes ei ole sõitmine 50 või 70 kilomeetri kaugusele kriitiline probleem. See on ainult mugavuse küsimus, mitte meditsiinilises mõttes riski võtmise teema.

Kuid just nende meditsiiniliste riskide põhjal on haiglate nõukogud kaalunud, kas Põlva ja Valga haigla suudavad sellistes olukordades toime tulla. Väikese sünnituste arvu juures ei suudeta kõiki teenistusi tasemel hoida. See ei paista kogukonnale ja poliitikutele välja, aga asjatundjatele on see teada.

Loomulikult on võimalik töötajaid juurde otsida ja neile maksta. Küsimus on aga selles, kas sellel on mõtet. Kas riik on nii rikas, et lubada endale iga 25 kilomeetri tagant sünnitusmaja?

Suures haiglas on seega riskvabam sünnitada?

Jah. Tavalistel sünnitustel, kui kõik läheb hästi, piisab ämmaemandast. Seadustatud on ka kodus sünnitamise võimalus. Hollandis sünnib näiteks ligikaudu pool lastest kodus ja sünnitust võtab vastu hoopis perearst, kellel selleks oskused olemas.

Probleem on siis, kui hakkab midagi tõsist juhtuma. Ema verejooksurisk või lapsel nabanöör ümber kaela. Sellistel juhtudel ei ole aega.

Meil oli hiljuti olukord, kus tekkis äge verejooks ja suutsime keisrilõike teha seitsme minuti jooksul ning verejooksu kinni panna. Ema viidi kohe operatsioonituppa, valves olid anestesioloog, operatsiooniõde, günekoloog ja ämmaemand. Sellise olukorraga peab haigla arvestama.

Lõuna-Eesti haigla esitas sarnaselt Põlva ja Valga haiglale valitsusele taotluse sünnitusosakonna kahjumi katmiseks. Kui suur see kahjum on?

Oleme teinud arvestuse, et naistearsti, ämmaemanda, ruumi ja ravimiressursside ning muu valmisoleku tagamine eeldaksid aastas keskmiselt vähemalt üht sünnitust päevas. Keskmiselt maksab haigekassa ühe sünnituse eest 1000 eurot. Tuleksime nulli, kui aastas oleks 365 sünnitust, eelmisel aastal oli aga kokku 245 sünnitust.

Kui saame kindluse, et võime jätkata, plaanime ka sünnitusosakonnas remonti. Põlva ja Valga arvelt tuleks mingisugune osa sünnitusi meile kindlasti juurde. Põlva on paarikümne kilomeetri kaugusel, aga ka näiteks Valgamaalt Karula kandist on juba tuldud meie juurde sünnitama.

Valves peavad olema naistearst, ämmaemand ja anestesioloog, vereteenistus peab olema käepärast, labor töötama ööpäev läbi, operatsiooniplokk peab olema võimeline kiiresti reageerima. See kõik on ressurss, keegi ei tee tasuta tööd ega valva heast tahtest.

Kui me ei suuda pakkuda piisavas mahus teenust, töötab osakond kahjumiga. Lõuna-Eesti haigla on äriühing, mille nõukogu ja juhatus ei saa teha otsuseid, mis ei ole majanduslikult mõistlikud.

Täismahus intervjuu Lõuna-Eesti Postimehes.

 

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

23. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.