Tsahkna haigla saneerimist tabasid valusad löögid

Keila hooldushaigla avamise ajal 2016. aastal oli Anders Tsahkna veel lootusrikas.
Keila hooldushaigla avamise ajal 2016. aastal oli Anders Tsahkna veel...

Ekspoliitikule ja rohkete maksuvõlgadega ärimehele Anders Tsahknale kuuluva PJV Hooldusravi SA saneerimist on tabanud mitu tagasilööki. Lähiajal selgub haigla saatus.

PJV Hooldusravil ehk laiemalt tuntud kui Keila hooldusravikeskusel on pea 800 000 euro suurune maksuvõlg ja ettevõte on alates eelmisest sügisest saneerimisel. Saneerimisnõustaja Andres Hermeti sõnul pidi ettevõtte omanik Anders Tsahkna – kel on maksuvõlgadega juba pikemat aega suuremaid probleeme ja kelle üle käib ka sooduskelmuse kahtlustuse uurimine – saneerimiskava järgi maksuametile maksma osa võlast maikuus ära.

Selleks oli Tsahknal plaan müüa maha talle kuuluv kinnistu Pärnu-Jaagupis, millele oli seatud hüpoteek maksuameti kasuks. Kinnistu oli müügis summaga 550 000 eurot, ent keda ei leidunud, oli ostja.

Nüüd kaalub maksuamet, mis edasi saab. Nimelt oleks Hermeti sõnul maksuametil lihtne öelda, et olgu võlg makstud või võetakse Pärnu-Jaagupi kinnistu võla katteks ära. Paraku on Pärnu-Jaagupi hoones üürnikuks SA Pärnu-Jaagupi Hoolduskodu, mis tähendab, et kinnistu päevapealt äravõtmisega kanntaksid patsiendid, kes seal viibivad.

„See on väga keeruline olukord,“ ütles saneerimisnõustaja. Maksuamet olukorda maksusaladuse tõttu ei kommenteerinud.

Seis on seda keerulisem, et Pärnu-Jaagupi Hoolduskodu üürnikuks olemine oli ka peamine põhjus, miks kinnistut müüa ei õnnestunud. „Kinnistut koormab ammu sõlmitud väga odav üürileping, mis müüki takistab. Leping on tehtud ebamõistlikel tingimustel,“ rääkis Hermet.

Suurema lepingu lootuses

Teine tagasilöök, mis ettevõtte saneerimist tabas, on haigekassa õendusabiteenuse riigihange, mis jäi venima. Hermeti sõnul pidi hange toimuma märtsis-aprillis, ent lõpuks kuulutati välja mais. Eelmisel nädalal aga peatas riigihangete vaidlustuskomisjon hanke. Äripäevale teadaolevalt vaidlustasid hanke konkurendid Hiiu Ravikeskus ja AS Rakvere Haigla, kellest üks heitis ette, et haigekassa pole hankedokumentides kirjeldanud, kuidas hinnatakse hankes osaleja majanduslikku seisu.

Haigekassa pikendas selle peale pakkumuste esitamise tähtaega 2. juulini.

Haigekassa õendusabiteenuse riigihange on Tsahknale oluline ühel lihtsal põhjusel. Nimelt on ta varem leidnud, et ettevõtte suur maksuvõlg tekkis peamiselt vaid seepärast, et tema senine leping haigekassaga oli liiga väike. „Saneerimiskava on üles ehitatud selle peale, et nüüd saadakse suurem leping. Oli lootus ja usk, et nii läheb. Eelmise perioodi rahastus oli ebapiisav,“ rääkis Hermet.

Õendusabiteenuse lepingud sõlmitakse reeglina paariks aastaks. Seega, senikaua, kuni pole uut riigihanget ega saadud suurema mahuga lepingut, ei ole Tsahknal ettevõtte saneerimisprotsessis kohtule ega ka maksuametile mitte midagi ette näidata.

Kõik on kontrolli all

PJV Hooldusravi juhatuse liikme Lee Padriku sõnul on praegu kõik kontrolli all ja saneerimist ei ole tabanud mingid löögid. „Vastupidi, ma loodan, et meil läheb positiivselt. Maksuametiga on läbirääkimised pooleli ja lõplikku otsust veel ei ole tehtud,“ ütles ta.

Lõpplahendus peaks tulema umbes kuu aja pärast, kui on selge, kas PJV Hooldusravi saab osaleda haigekassa õendusabiteenuse riigihankel. Nimelt kui selleks ajaks pole maksuvõlg tasutud või ajatusgraafikus, siis ettevõte hankel osaleda ei saa.

Padrik ei kommenteerinud maksuvõla tasumise täpset plaani, kuid nentis, et võlg tuleb tasuda. „Kui maksuamet meie maksegraafikut ei aktsepteeri, siis on meil nendega kompromisslahendus. Amet on meile seadnud maksuvõla tingimused. Võimalik, et maksame võla korraga ära,“ ütles ta.

„Loodan ikka positiivset lahendust, sest Keila haigla on sotsiaalselt niivõrd tundlik koht ja see töötab hästi. Ka kvaliteedilt on teenus üha parenenud ja usaldus haigla vastu aina tõusnud,“ rääkis Padrik. Ta lisas, et näiteks dementsete patsientide jaoks Keila haigla ainulaadne koht, kuhu neid üldse saata. „Sellepärast ma leian, et haigla töö peaks edasi minema. Oleks väga ebaõiglane, kui see peaks lõppema,“ ütles ta. „200 patsiendi kiire ümberpaigutamine oleks väga valulik protsess.“

Padriku sõnul on PJV Hooldusravi maksuvõlg tekkinud juba tegutsemise algusest, kui valminud europrojekt nägi haiglale ette palju suuremat mahtu, kuid haigekassa seda ei võimaldanud. Seega loodetakse, et uue õendusabiteenuse hankel saadakse haigekassaga suurem leping.

Äripäev püüdis mitu päeva ka Anders Tsahknalt kommentaari saada, kuid see ei õnnestunud. Varem on Tsahkna meedias öelnud, et kui haigekassa tema haigla rahastamist ei suurenda, ootab ettevõtet ees pankrot.

Tsahkna sai lisaaega

Haigekassa on pidanud õendusabiteenuse riigihanget mitu korda edasi lükkama. Kui alguses pidi hange toimuma märtsis-aprillis, siis lõpuks kuulutati see välja 6. mail. Pakkumiste tähtaeg oli 25. mai.

Kuna hange vaidlustati, siis see ka peatati ja uueks pakkumuste tähtajaks määrati 2. juuli. See andis PJV Hooldusravile veel kuu aega, et tasuda ära ligi 800 000 euro suurune maksuvõlg. Haigekassa tervishoiu- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Katrin Romanenkovi sõnul on välistatud, et maksuvõlaga või pankrotis ettevõte saab hankes osaleda. „See tingimus on ka hankest kõrvaldamise alustes, mis tähendab, et me ei hakka sellise pakkuja pakkumusi üldse hindama, vaid välistame need,“ selgitas Romanenkov.

Tema sõnul on nende eesmärk tagada, et ravikindlustatud inimestele osutaksid teenuseid ausad ja jätkusuutlikud haigekassa lepingupartnerid. Romanenkov lisas, et neil on PJV Hooldusraviga praegu kehtiv leping, mille täitmine jätkub eeldusel, et raviasutus täidab selle tingimusi. „Tuleviku koostöö selgub riigihanke tulemustest,“ märkis ta.

Pole veel kindel, kas haigekassa arvestab PJV Hooldusravi maksuvõlaga, kuna ettevõte on saneerimisel ega ole veel pankrotis. Saneerimisnõustaja Hermet ütles, et saneerimisel ettevõtet ei saa ju kõrvale jätta, kuna saneerimine on kohtu kontrollitav tegevus, mille eesmärgiks on ettevõtte ellujäämise tagamine.

Haigekassa õendusabiteenuse riigihanke tingimustes on kirjas, et pakkuja peab esitama hankes osaledes andmeid selle kohta, kas tal on kinnitatud saneerimiskava. Sellele peab lisama pakkuja enda hinnangu, kas kava täidetakse nõuetekohaselt. Hetkeseis on, et PJV Hooldusravi pole saneerimiskava täitnud.

Kuidas Tsahkna haigla ootamatult raha juurde sai

Eelmisel aastal kirjutas Äripäev, et see, kuidas haigekassa korraldas raha jagamist, tekitas kassa ja mitme selle partneri vahel paksu verd. Nimelt korraldas haigekassa neli aastat tagasi konkursi, et reastada paremuse järjekorras Harjumaa õendusabiteenuse pakkujad. Paremuse järjekorra alusel sõlmiti pakkujatega neljaks aastaks lepingud.

Aasta pärast konkurssi üllatusid aga õendusabiteenuse pakkujad Hiiu Ravikeskus ja Benita Kodu, et haigekassa suurendas järsult PJV Hooldusravi keskuse rahastamist, samas kui teistele ravikeskustele hakati vähem raha andma. Lähemal uurimisel selgus, et haigekassa arvestas konkursi tulemusi vaid esimesel aastal ja pärast seda hindas ilma konkursita ise partnerite hinded ümber.

Haigekassa selgitas toona, et PJV Hooldusravi sai aasta pärast konkurssi punkte juurde seepärast, et neil sai valmis eurotoetusel tehtud remont ja seega saab ettevõte pakkuda õendusabiteenust raske diagnoosiga patsientidele.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

23. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.