Teraapiafond toob mõnele munakorvi koos omletiga

Kotka tervisemaja, kus asub ka Marienthali Kliinik, mis küsib teraapiafondi teenuse eest patsientidelt 15 eurot visiiditasu.
Kotka tervisemaja, kus asub ka Marienthali Kliinik, mis küsib teraapiafondi...

Auk õigusruumis võimaldab teraapiafondi teenuseid osutada ka neil, kes pole haigekassa lepingupartnerid ja seeläbi küsida patsientidelt kõrgemat visiiditasu kui 5 eurot.

Haigekassa lepinguta erakliinik saab lisaks teraapiafondi kaudu haigekassalt küsitud tasule nõuda ka patsiendilt enda maitse järgi kehtestatud omaosalust. 

Tegemist on JOKK-olukorraga, mille vastu aitab vaid perearsti konkreetne suunamine saatekirjal. Perearst saab oma nimistu patsiendi suunata logopeedi, kliinilise psühholoogi või füsioterapeudi vastuvõtule ja tasuda selle eest teraapiafondi rahaga. Ideaalis võiks selline vastuvõtt kui esmatasandi teenus olla patsiendile tasuta, kuid enamasti küsitakse siiski haigekassa poolt lubatud viis eurot. Teatud juhtudel vastavalt oma äranägemisele ka tunduvalt rohkem.

Näiteks on psühhiaatrilist abi pakkuvas kliinikus Sensus teraapiafondi raames patsiendi omaosalus viis eurot vastuvõtu kohta. Sensusel on leping haigekassaga ja seega nad ei tohigi rohkem küsida. Viis eurot vastuvõtu kohta küsib ka 4Kliinik, kellel on haigekassaga leping kõrva-nina-kurguarsti teenuste ulatuses. Kliiniku turundusjuhi Annaliis Tambergi sõnul on patsiendi omaosalus kooskõlas ravikindlustusseadusega ning 4Kliiniku kehtiva teenuste eest tasumise korraga. Praeguseks on 4Kliinikuga sõlminud tervishoiuteenuse osutamise lepingu teraapiafondi raames 12 perearstikeskust ja viis erapraksist.

Seevastu Marienthali Kliinik tõstis alates 1. märtsist patsiendi omaosaluse teraapiafondi raames saadava teenuse eest 15 euroni. Kliiniku juhatuse liige Peep Piiber ütleb, et nende kliiniku tasuliste teenuste hinnad kehtestab kliiniku juhtkond. Marienthali Kliinikul haigekassaga lepingut pole.

Perearstid on olukorrast häiritud ja peavad seda turusolkimiseks
Perearstide seltsi president Le Vallikivi on olukorrast häiritud. “See, et osades kliinikutes patsiendilt täiendavat omaosalust küsitakse, olenemata haigekassa lepingu olemasolu faktist, on tegelikult täiesti nurjatu,” ütleb Vallikivi.

Tema sõnul on see väga halb signaal patsiendile, kelle jaoks peaks olema teenus läbipaistev ja ta peaks üheselt aru saama, mille eest ta maksab ja mille eest mitte. “Teiseks on see teenusepakkuja osas turusolkimine – miks mõni kliinik näeb vaeva ja panustab läbi erialaseltsi teenuse hinna läbirääkimisse, samal ajal kui teine keskus saab nii munakorvi haigekassalt kui ka omleti patsiendilt?” leiab Vallikivi. Tema hinnangul on selline tegevus väga taunimisväärne, kuna kokkuvõttes kannatab abivajav patsient, kellel ei ole alati võimekust tasulist teenust endale lubada.

Haigekassa juhatuse liikme Maivi Parve sõnul on reegel see, et kui teenus on meditsiinilise näidustusega, haigekassa loetelus, osutatakse ravijärjekorra alusel ja haigekassa kulul, siis on see ka visiiditasuta. “Kas siis suunab perearst või läheb patsient ise, siis tegelikult visiiditasu ei pea võtma ja ei tohi võtta rohkem kui viis eurot,” ütleb Parv. Teraapiafondi raames suunamise puhul maksab teenuse eest kliinikule perearst ja perearstile maksab omakorda haigekassa.

Parve sõnul haigekassa eeldab, et kuna tegemist on esmatasandi teenusega, siis on see üldse visiiditasuta. Kui perearst ostab teraapiafonditeenust mitte haigekassa lepingupartnerilt, siis haigekassa tegelikult eeldab, et perearst on ka muud teenustasud kokku leppinud ja reeglid on paigas.

Sekkuda õigusruum ei luba, kuid saab saata märgukirju
“Praegune õigusruum on selline, et meie siin sekkuda ei saa,” nendib Parv. Ta lisab, et haigekassa saab teha perearstile märgukirja, et teenusepakkuja ei ole haigekassa lepingupartner.

Vallikivi kinnitab, et perearstidel ei ole tegelikult väga head ülevaadet, millistel kliinikutel on haigekassaga leping ja millistel pole. “Ja see ei peaks ka patsienti huvitama, sest meie oleme ju enamasti asutusega ise lepingu sõlminud,” sõnab Vallikivi.

Piiber ütleb, et lepingute sõlmimine perearstiga teraapiafondi raames patsiendi suunamiseks teistesse tervishoiuasutustesse ei ole kohustuslik. “Juhul, kui on lepingud sõlmitud, siis lepingud ja lepingutingimused kuuluvad ärisaladuse alla,” teatab ta.
Marienthali Kliiniku puhul aga muudab olukorra segaseks asjaolu, et täpselt samades ruumides ja sama juhtkonnaga tegutseb ka MPPK OÜ ehk endise nimega Marienthali Psühhiaatria ja Psühholoogia Keskus, millel on haigekassa leping. Seega vastuvõtule minnes patsient tegelikult ei tea, mis kliinikus ta parajasti on või kuhu perearst ta ikka täpselt saatis, kui see pole saatekirjal mustvalgelt kirjas.

Kuni visiiditasu ehk omasalus oli mõlemas kliinikus viis eurot, polnud sisulist vahet, kuid alates märtsist küsitakse Marienthali Kliinikus patsiendilt 15 eurot, aga MPPKs endiselt viis. Piiber kinnitab, et perearste on Marienthali Kliiniku hinnakirjast teavitatud ja hinnakiri on olemas ka kliiniku kodulehel.

Vallikivi sõnul on patsient üldiselt vaba otsustama, millises kliinikus ta teenust saada tahab, mistõttu paljud perearstid jätavadki saatekirjal asutuse koha hoopis tühjaks.
“Mulle isiklikult aga meeldib saatekirjale märkida, millisesse asutusse patsient läheb – üks asi on patsiendile sobilik logistika, aga teine on teenuse kvaliteet ja kahjuks ka seesama “omaosalus”,” toob Vallikivi välja. Ta lisab, et tal on tõsiselt kahju, et haigekassa ei saa sanktsioneerida neid, kellega tal lepingut pole.

Parve sõnul on haigekassa huvi, et perearst suunaks oma patsiendi teraapiafondi teenust saama haigekassa lepingupartneri juurde, kes ei või võtta lisatasusid ja kelle kohta saab teha järelevalvet teenustasude osas. “Selleks oleme tegemas teavitustööd perearstide seas, et suunamist paremini reguleerida,” selgitab ta.

Järgmisel aastal hakkab haigekassa teenust ise ostma
Teine päevakorras olev lahendus on muuta teraapiafondi teenuse korraldust selliselt, et haigekassa hakkab perearstide asemel ise teenust ostma ja sõlmib selleks ka teraapiafondi teenuseosutajatega vastavad lepingud. “Peame selle võimaluse veel perearstide seltsiga läbi arutama,” ütleb Parv.

Samuti laieneb järgmisest aastast ka teraapiaturg, kuna kliinilised psühholoogid, logopeedid ja füsioterapeudid saavad ligipääsu TISile. See aitab reguleerida tervishoiuspetsialistide ja -tehnikute ravis osalemist.

Muudatused peaksid viima selleni, et tulevikus ei satu patsiendid juhuslikult kliinkusse, kellel puudub haigekassa leping. Samuti tekitab see teenusepakkujate vahel õiglasema konkurentsi.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

14. august 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuli 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.