Iga neljas paha uudis meeste puhul on sellest

Eesnäärmevähk on 2004. aastast olnud meestel kõige sagedamini diagnoositud pahaloomuline kasvaja Eestis ning moodustab viimastel aastatel umbes veerandi kõigist meestel diagnoositud vähi esmasjuhtudest.

TAI epidemioloogia ja biostatistika osakonna juhataja Kaire Innos annab ülevaate eesnäärmevähist. Järgnev kokkuvõte tugineb ajakirjas Scandinavian Journal of Urology sügisel ilmunud artiklile (Innos et al, 2017), milles käsitleti eesnäärmevähi haigestumuse, suremuse ja elulemuse muutusi Eestis 20 aasta jooksul (1995-2014).

Tuhatkond uut juhtu aastas

Aastatel 2010-2014 diagnoositi Eestis üle kolme korra rohkem eesnäärmevähi esmasjuhte kui aastatel 1995-1999. Vanusestandarditud haigestumus suurenes kuni 2011. aastani väga kiiresti (9% aastas) ja seejärel stabiliseerus. Kui aastal 2011 diagnoositi ligi 1200 eesnäärmevähi juhtu, siis viimastel aastatel on koguarv jäänud püsima 1100 juurde.

Oluline on märkida, et kiire haigestumuse suurenemine (14% aastas) iseloomustas just lokaalset eesnäärmevähki, samal ajal kui kaugelearenenud eesnäärmevähi haigestumus püsis stabiilsena kogu uuringuperioodi vältel. Vanuserühmiti suurenes eesnäärmevähi haigestumus kõigis vanuserühmades, välja arvatud 75aastastel ja vanematel meestel - selles rühmas pöördus trend langusele juba alates 2006. aastast.

Eesnäärmevähi vanusestandarditud suremus suurenes kogu vaatlusperioodi vältel 1,7% aastas, kusjuures statistiliselt olulist suremuse tõusu täheldati ainult 65aastastel ja vanematel meestel, nooremates rühmades püsis suremus samal tasemel.

Kaks kolmandikku leitakse varasemas staadiumis
Eesnäärmevähi TNM-staadiumijaotuse analüüs 2010-2014 kohta näitas, et 65% teadaoleva staadiumiga juhtudest diagnoositi I või II (s.o varases) staadiumis. Samas täheldati märkimisväärseid erinevusi vanuseti - alla 55aastastel meestel oli vastav näitaja 72%, 75aastastel ja vanematel meestel aga 58%.

Võrdlemisi suur on paraku teadmata staadiumi osakaal (kokku 18% aastatel 2010-2014), seda peamiselt vanemate vanuserühmade arvel: kui vanuserühmas 15-54 oli teadmata staadiumiga vähijuhte 7%, siis 75aastastel ja vanematel lausa 36%.

Elulemus on kasvanud
Eesnäärmevähi viie aasta suhteline elulemus on teiste vähipaikmetega võrreldes üks suuremaid, suurenedes uuringuperioodi vältel 56%-lt 89%ni. Elulemus suurenes märgatavalt kõigi staadiumide puhul: lokaalse eesnäärmevähi viie aasta suhteline elulemus suurenes 77%-lt umbes 100%ni; lokaalselt ja/või regionaalselt levinud vähi elulemus 55%-lt 81%ni ja kaugmetastaaside korral 21%-lt 28%ni.

Märguandeid annab vastuoluline PSA-test
Uuringutulemuste põhjal võib järeldada, et Eestis alates 1990. aastate lõpust täheldatud kiired muutused eesnäärmevähi haigestumuses ja elulemuses on tõenäoliselt tingitud keskealiste ja vanemate meeste intensiivsest PSA-testimisest. Taolise testimise tulemusena võidakse diagnoosida suur hulk vähijuhte, mis haiguse tavapärase kulu korral poleks mehe eluea jooksul osutunud kliiniliselt oluliseks. Haigestumuse suurenemine on toimunud ainult lokaalse eesnäärmevähi arvel. Tulemused näitavad ühtlasi, et lokaalse eesnäärmevähiga meeste puhul on tegemist valitud rahvastikurühmaga, kes on terviseteadlikumad ja kelle surmarisk on väiksem kui vastavas kogurahvastikus. Sarnastele järeldustele on jõutud ka mitmetes teistes riikides tehtud uuringutes. Euroopa Uroloogide Assotsiatsiooni kehtiva soovituse kohaselt peab iga PSA-testiga kaasnema nõustamine võimalikest riskidest ja kasudest. Paraku puuduvad Eestis andmed PSA-testi kasutamise kohta, mis võimaldaksid hinnata meesrahvastiku hõlmatust.

Suremust võidakse ülehinnata
Eesnäärmevähi haigestumus- ja elulemustrendidega ei ole kooskõlas jätkuv suremuse suurenemine, mille üheks võimalikuks põhjuseks on surmapõhjuse ebaõige määratlemine. Teisteski riikides on täheldatud, et eakatel patsientidel, kelle haigusloos on eesnäärmevähi diagnoos, märgitakse see haigus sageli surmapõhjuseks ka juhul, kui surm tegelikult leidis aset muul põhjusel. Meie esialgse analüüsi kohaselt oli eesnäärmevähk märgitud surmapõhjuseks ligi 40%-l aastatel 2005-2009 selle diagnoosi saanud ja viie aasta jooksul surnud patsientidest. Soome sarnane analüüs andis tulemuseks 25%. Uuringutulemused viitavad vajadusele kontrollida surmapõhjuse määramise kvaliteeti Eestis, et vältida eesnäärmevähi suremuse ülehindamisest tulenevaid tervishoiupoliitilisi järeldusi.

Lisa kommentaar

  • Kaire Innos, TAI

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

LOOTE ULTRAHELISKRIINING OÜ otsib MEDITSIINIÕDE

Loote Ultraheliskriining OÜ

31. juuli 2018

SA IDA-VIRU KESKHAIGLA otsib kolme juhatuse liiget

Ida-Viru Keskhaigla

15. august 2018

Meditsiini­uudised

12. juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.