Dementsed vajavad tegevusi ja mälestusi

Tegevusterapeut Hanna-Stiina Heinmets
Tegevusterapeut Hanna-Stiina Heinmets

Tallinna Diakooniahaigla on muutunud dementsusega patsientide hospiitsiks. Vaatamata arvamusele, et nendega pole midagi ette võtta, on neilgi vaja tegevusi.

Artikkel on toimetaja poolt refereeritud Meditsiiniuudiste konverentsilt "Alzheimeri tõve diagnostika ja ravi", mis toimus selle aasta 7. juunil Tallinnas. 

Diakooniahaigla tegevusterapeut Hanna-Stiina Heinmets rääkis, et inimesed tulevad nende juurde mahukate raviskeemidega, kuni 10 ravimit arsenalis – seetõttu on meie üks eesmärke nn Okasroosikeste ülesäratamine. "Hakkame uut raviskeemi kohandama, kus ravimeid oleks vähem. Eesmärk on saada inimene erksamaks, kuid stabiilseks," sõnas Heimets. Anname talle järgnevalt sõna.

Mis on tegevusteraapia?

Seda eriala on õpetatud Eestis napilt paarkümmend aastat. Haigekassa tegevusteraapiat ei rahasta. Samuti ei ole kõigile tegevusterapeutidele seetõttu töökohti.

Rääkides dementsusest, siis esmapilgul ei tundu seost tegevusteraapiaga olevat. Kuid samas on see meetod väga vajalik inimese toimetuleku parandamiseks, lisaks muidugi muud spetsialistid meeskonnas, kes kaasa löövad.

Kuidas dementsete elu Eestis paremaks muuta?

On väljend, nagu dementsusesõbralik ühiskond, mis põhinevad väärtustel, nagu abivalmidus, austus, kaastunne, usaldusväärsus, armastus, empaatia, tolerantsus. Patsiendid ja nende lähedased tahavad saada armastust, mida saab väljendada kuulamise ja suhtlemise ja abistamisega.

Oluline edaspidiseks on patsiendikeskne lähenemine. Praegu on epikriisis kirjas pigem see, mida haige ei oska. Nii on raske ka tegevusterapeudil raviplaani teha. Vaja on teada, mida inimene oskab, tema soove, eesmärke, ka hirme. Vaja on teada, mis on inimese taust, kes ta on olnud, milles ta hea on. Inimene on terviklik, seega meeskonna käed peavad aitama inimest koos hoida. Meeskonnatöö tähendab suhtlemist, nii omavahel, patsiendiga kui ka lähedastega.

Mälestustele rajatud tegevused

On arvamusi, et loovad tegevused on ajaraisk. Siiski on uuringutega selgeks tehtud, et need säilitavad ja aktiveerivad aju funktsioone. Need ongi eriti dementsele soovitatud, kuna loovad silla minevikuni. Mälestustöös saab kasutada kõike, nagu fotod, muusika, tants, kirjutamine, joonistamine, mälestuslaekad, mälestusraamatud, sugupuud jne.  Mälestustöö aitab luua kontakti inimesega, muuta dementsusega inimese elu tähenduslikuks, esile kutsuda neis tundeid, mida ei usuta neis enam olevat; aitab suhelda ja leida ühistegevust personali ja lähedastega. Näiteks võib luua muuseumi esemetest, mis tekitavad hea tunde, inimesed näevad oma lapsepõlve mänguasju. Sügava dementsusega inimestele sobivad tunnetuspadjad, mida nad saavad lammutada ja katsuda. Võib ka meeskondlikke tegevusi teha, koos midagi meisterdada. Koos saab tähistada olulisi sündmusi.

Aiandusteraapiat oleme samuti pikka aega teinud, igal kevadel istutame, meil on korralik kiviktaimla. Igal aastal on olnud perepäev, tänavu on päev lemmikloomadele.

Lisa kommentaar

  • Hanna-Stiina Heinmets
    Tallinna Diakooniahaigla, tegevusterapeut

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib DIAGNOSTIKAKLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

03. detsember 2018

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib JÄRELRAVI KLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

10. detsember 2018

Meditsiini­uudised

6. november 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.