Vink: Aasta kadunud aega ja raiskamist hambaravis

Hambaarst Marek Vink
Hambaarst Marek Vink

Hambaarstide liidu juht Marek Vink tähistab liidu-poolse arvamusega aasta möödumist täiskasvanute hambaravihüvitise kehtima hakkamisest, millega haigekassa on rahul. Vingi hinnangul on lood vastupidised.

Järgneb Marek Vingi kaudu saabunud arvamuslugu.

Haigekassa teatas 1. juulil, et tulemused on väga head - mõõdikuteks on aasta jooksul toimunud 200 000 inimese ravivisiidid. Mõistagi jättis haigekassa ütlemata, et neil pole aimugi, kui paljud nende hulgast on uued patsiendid - inimesed, kes seni pole oma suuõõnetervist kontrollimas käinud, aga tegid seda nüüd hüvitise toel. 

Veel on oluline välja tuua, et poole aastaga on proteesihüvitist kasutatud rohkem, kui täiskasvanute hambaravihüvitist aastaga kokku. See näitab, et proteesihüvitis, mida inimene saab kasutada enda poolt valitud arsti juures, toimib süsteemina oluliselt paremini. Samas kui tänane täiskasvanute hambaravihüvitise korraldus hoopis diskrimineerib patsiente - kõik need inimesed, kes pole vaatamata riigi suurele sekkumisele olnud nõus arsti vahetama, jäävad hüvitisest ilma. Suurlinnades on mitteliitunute arv veel suurem – Tallinnas ei saa hüvitisest osa üle kolmveerandi patsientidest.

Hambaarstide soov on, et Eesti inimeste hambad saaksid korda, aga praegune mõtlematu raha kulutamine seda kindlasti ei toeta ja selline süsteem ei ole jätkusuutlik. Raha tuleks suunata neile, kellel on seda päriselt vaja, ja meie hinnangul peaks see käima kohalike omavalitsuste sotsiaalosakondade kaudu, kus osatakse hinnata perede toimetulekut. Hambad ei tohiks katki olla sellepärast, et inimesel ei ole raha ravi eest maksta ja just siin peaks riik appi tulema ja suunama toetuse õigete inimesteni.

Haigekassa ütles, et tänu hambaravihüvitisele paraneb 10 aasta jooksul Eesti inimeste hammaste tervis. Tegelikult pole ühtegi tõendit ei Eesti ega teiste riikide praktikast, mis seda väidet kinnitaks. Rahvusvaheline teaduskirjandus räägib üsna üheselt sellest, et 90% suuõõne tervisest sõltub just ennetustegevusest ja juba lapsepõlves tehtud õigeaegsest ravist.

Hambaarstide Liit on seisukohal, et riik peaks rahastama tervist edendavaid ja ennetavaid raviprotseduure. Tagajärgedega tegelemine ei aita inimesel kalliks kujunevast hambaravitsüklist kuidagi välja rabeleda. Hambaaugud on eluviisi haigus ja ainuõige on tegeleda haigestumise põhjustega, sest tagajärjed on nii kallid, et neid ei ole jaksanud ka kõige rikkamad riigid oma kodanikele kinni maksta. Praegusel hetkel aga tegeleb riik üksikute hambaaukude lappimisega, mis pikas perspektiivis inimeste hambaid terveks ei tee.

Hambaravi kvaliteet väheneb

See loogika kehtib igal pool majanduses - kui sa pead mingit teenust osutama odavamalt, siis pead sa selleks leidma võimalusi kokkuhoiuks. Kas see tuleb materjalide, tehnika, koolituse või arstide arvelt, on juba kabinettide raske valiku küsimus. 

Kvaliteet on langenud ka haigekassa poolt sisse viidud motivatsiooniskeemi tõttu, kus arste premeeritakse mahustatistika tootmise eest - mida rohkem patsiente jõuad oma piiratud ajaressursiga teenindada, seda suurem on Haigekassa boonus. Patsiente saab aga kiiremini teenindada ainult raviriskide kasvades - ehk kvaliteedi arvelt.

On selge, et praegune süsteem ei toimi ja haigekassa prognoos, et 10 aasta pärast võime näha hambahaiguste vähenemist, jääb suure tõenäosusega soovunelmaks. 

 

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

11. september 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.