Sõnum: Euroopas pole ravimite võltsimisel mõtet

Riho Tapfer, Ravimitootjate Liidu juht
Riho Tapfer, Ravimitootjate Liidu juht

Euroopa riikide ühisarendus võltsravimite seaduslikest tarneahelatest eemale hoidmiseks on jõudmas ettevalmistustest käivitamise etappi.

Võltsitud ravimid on probleem kogu maailmas. Kui mitmetes Ameerika ja Aasia riikides astuti jõulisi samme võltsitud ravimite seaduslikesse tarneahelatesse jõudmise vastu juba varem, siis Euroopas hakati teemaga intensiivsemalt tegelema aastal 2008, mil ravimitootjad ise pakkusid välja ravimipakendite turvaelementide kasutusele võtmise idee, rääkisid Ravimitootjate Liidu tegevjuht Riho Tapfer ja ravimiameti arendusnõunik Ly Rootslane Meditsiiniuuditse konverentsil kolme aasta eest.

Euroopa Komisjonilt saadi projektile heakskiit aastal 2011, mil võeti vastu nn võltsravimite direktiiv. Direktiiv sätestab, et edaspidi hakkavad pea kõikidel retseptiravimitel olema turvaelemendid: ravimipakendi identifitseerimist võimaldav kood ja pakendi rikkumist välistav turvaelement.

Turvaelemendid loob ja paneb karbile ravimi tootja, kes vastutab ka nende kvaliteedi eest. Tootja laeb iga pakendi turvaelementide info Euroopa kesksesse andmebaasi, mis vahetab andmeid sarnaste riiklike andmebaasidega. Sellega on omakorda ühenduses iga liikmesriigi apteekide ja hulgimüüjate andmebaasid. Nii on võimalik pakendi unikaalse koodi abil kontrollida ravimi ehtsust ja jälgida konkreetse pakendi liikumist igas logistilises etapis kuni patsiendini välja.

Esimese sammuna sai loodud ELi keskne andmebaas (European HUB) ja ka seda haldav Euroopa ravimite ehtsuse kontrolli organisatsioon (EMVO). Järgmiseks oli iga liikmesriigi ülesandeks sarnase organisatsiooni ja ravimite ehtsuse kontrolli süsteemi loomine.

Eestis loodud Ravimite Ehtsuse Kontrolli SA teatas sel nädalal, et meie andmekogu süsteem on tootmiskeskkonnas ja valmis serialiseeritud toodete andmete üleslaadimiseks. (Loe täpsemalt SIIT.) Nüüd tuleb apteekidel ja ravimite hulgimüügiettevõtetel välja arendada oma IT-lahendused, mis riikliku süsteemiga ühilduksid. Kuupäev, pärast mida turvaelemente kontrollimata ravimeid kava kohaselt Euroopa apteekidest enam väljastada ei saa, on 9. veebruar 2019.

Ravimitootjate Liidu tegevjuht Riho Tapfer, kuidas on kogu süsteemi ülesse ehitamine Euroopas kulgenud: kas enamik riike püsib graafikus või on tekkinud tõrkeid?

Selle süsteemi ülesehitamisega on Euroopas aktiivselt tegeletud juba pea 5 aastat. Eestis alustasime projekti planeerimise, läbirääkimiste ja organisatsiooni loomisega 2016. aastal. See on olnud üsna pingeline aeg ja laias laastus võiks jagada projekti kogu Euroopas ja samuti Eestis kahte suuremasse faasi - läbirääkimised erinevate osapooltega, rahvuslike organisatsioonide loomine ning teine oluline faas oleks juba andmekogu projekteerimine ja rakendamine.

Eestis oleme põhimõtteliselt teise faasi lõpusirgel ja turvaelementide üleeuroopaline süsteem on sisuliselt valmis. Loodame, et esimesed piloodid hakkavad toimuma juba varasügisel - kuid see sõltub juba lõppkasutajate tarkvarade valmidusest. Valmidus meie poolt on juba praegu olemas.

Kas kõik riigid jõuavad õigeaegselt valmis? Jah suure tõenäosusega jõuavad küll. On aga tehtud üksikutele riikidele erandid.

Kas oskate öelda, kui paljud Eestis müügiloa hoidjatest juba toovad meie turule 2D vöötkoodiga pakendeid?

Täpselt on hetkel on seda raske öelda, aga sügisest hakkavad esimesed turvalised pakendid ka müügile jõudma. 

Kas on otsustatud, kas ilma vöötkoodita pakendid, mis on enne 2019. aastat riiki toodud, tohib lõpuni müüa? 

Kõik pakendid, mis on enne toodetud, tohib müüa ära ja seda tohib teha kuni ravimipakendil märgitud aegumise kuupäevani.

Milline tundub olevat Eesti osapoolte üldine meelsus? Kas pigem peetakse seda uueks ebameeldivaks kohustuseks, sest Eestis ju võltsravimitega teadaolevalt suuri probleeme pole olnud, või nähakse selles vajalikku algatust?

Eks see sõltub kelle käest küsida. Objektiivselt on kindlasti tegemist väga vajaliku algatusega ja see, et Eestis pole teadaolevalt probleemi olnud, ei tähenda veel seda, et meile seda süsteemi vaja ei oleks. Võrdlusena näiteks kaitsekulutused - otseselt ei ole ju vaja olnud. Sama on ka võltsitud ravimitega: vaba kaupade liikumine puudutab kõikki riike ja sellise turvalisuse tagamine on igal juhul õigustatud. Eks selline süsteem toimib ka samal ajal heidutusena - selge sõnum, et Euroopas ravimite võltsimisel ja nende turustamisel pole mõtet.

 

Kui suur on olnud Eestis tegutsevate müügiloa hoidjate senine kulu süsteemi üles ehitamisele ja kas edaspidi aastane kulu tootja kohta eeldatavalt kasvab või väheneb? 

Kogu süsteemi ülesehituse kulud on kaetud suuremate ravimitootjate poolt, mõistagi on tegemist laenudega, mis tuleb tagasi maksta. Kuna selle süsteemi ülevalpidamise ja arenduse kulud tuleb katta kõigil müügiloahoidjatel, siis hakkab iga müügiloahoidja tasu sõltuma müügiloahoidjate arvust Eestis. Haldamise ja arenduse kulud on viidud nii minimaalseks kui see vähegi on võimalik. Tasude osas on tehtud ka erandid nii näiteks väikseima käibega müügiloahoidja tasu on ainult 100 eurot. (Ravimite ehtsuse kontrolli SA juhi Raul Milli sõnul on senine kogukulu olnud ligi 1 miljon eurot – toim.)

Kas oma IT-süsteemide arendamise kulud, et need keskse süsteemiga ühilduks, peavad lõpptarbijad ise katma?

Jah, peavad küll.

Kas on olemas värskemat statistikat selle kohta, kui palju müüakse Euroopas seaduslikust tarneahelast võltsravimeid? 

WCO (Maailma Tolliorgansiatsioon) hinnangul sureb aastas maailmas ligemale 100 000 inimest võltsitud ravimite tõttu. Samuti on WCO hinnangul tegemist kasvava probleemiga. Siia juurde tasub veel tuua võltsitud ja valedest ravimitest tingitud antibakteriaalse resistentsuse suurenemise, mille kahju hindamine on juba oluliselt keerulisem aga mõju kahjuks üleilmne. Me ei ela oma armsa Euroopaga isoleeritud saarel ja võltsitud ravimite negatiivsed mõjud kahjuks ilmnevad ka siin. Selleks peamegi ennast kaitsma niipalju kui see vähegi on võimalik.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

LOOTE ULTRAHELISKRIINING OÜ otsib MEDITSIINIÕDE

Loote Ultraheliskriining OÜ

31. juuli 2018

SA IDA-VIRU KESKHAIGLA otsib kolme juhatuse liiget

Ida-Viru Keskhaigla

15. august 2018

Meditsiini­uudised

12. juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.