Euroopa riigid võrdlesid IVF andmeid

Võrreldes Eesti viljatusravi tulemusi Euroopaga, on meil veel arenguruumi. Samas analüüsides Eesti oma andmeid aastate kaupa, on näha paranemist.

Elite naistearst Deniss Sõritsa esindas Eestit 1.-4. juulil toimunud ESHRE konverentsi raames peetud European IVF Monitoring kohtumisel Barcelonas. Sõritsa on Eesti haiglate ja kliinikute viljatusravi tulemusi kogunud viimased viis aastat. Kohtumisel Barcelonas arutati viljatusraviga seonduvat seadusandlust, andmete kogumist ja viljatusravi tulemusi.

Täpsema ülevaate annab naistearst Deniss Sõritsa.

EIMis (European IVF Monitoring – toim) osaleb 40 riiki, kes edastavad võimalusel oma viljatusravi tulemused, võrdlemaks teistega, et saada ülevaade toimuvast. Lisaks saab ülevaate riikides toimivaist süsteemidest, registritest ja seadusandlusest. Ülevaade antakse näiteks sellest, millised on antud valdkonnas kohalikud reeglid, kas on lubatud doneerimine ja millistel tingimustel, millised on kehtivad vanusepiirid kehaväliseks viljastamiseks jne.

Mis probleemid riigiti on? Mitmed raviasutused esitavad andmeid ja mitmed ei esita. Näiteks lätlased ei suuda oma andmeid kokku saada, kuna kliinikud pole nõus oma tulemusi esitama, mis on tõenäoliselt tingitud kliinikute kehvadest tulemustest. Eestis seda probleemi pole, kõik kliinikud esitavad andmeid. Sellega saab ka selge ülevaate riigist toimuvast viljatusravist.

Kasulikud võrdlusandmed

Kuna Euroopas on üha populaarsem meditsiiniturism, siis on hea saada ülevaate olukorrast naaberriikidest. Näiteks Eestis on surrogaatsus keelatud, kuid mõnedes Euroopa riikides on see lubatud, aga teatud tingimustel. Hetkel on koostamisel lehekülg, kus iga inimene saab vaadata, mis ja kus riigis on lubatud ja millistel tingimustel. Selleks olen Eesti osas kõik andmed esitanud. Iga-aastaselt avaldatakse kokkuvõte Euroopa IVF tulemustest artiklina, kus iga riik, kes on esitanud andmeid, saab ennast teistega võrrelda ja vaadata, milles oleme paremad või kehvemad. Näiteks Eestis on olnud kehvad tulemused külmutatud embrüote kasutamisel, nüüdseks on olukord paranemas. Oluline on näha, mida võiksime paremini teha.

Andmeid hakkas Eestis koguma prof Andres Salumets, tal õnnestus koguda 2008. aasta andmed, kuid siis oli pikk paus. 2011. aastal tegi ta ettepaneku minule jätkata seda tööd, sellest alates olen ma kogunud viie aasta andmed ja edastanud need ESHREle. Olen teinud kokkuvõte ka kliinikutele, võrdlemaks meie tulemusi ja esinenud naistearstide seltsile ettekandega käesoleva aasta veebruaris.

Siht ühele embrüole

Eestis on viljatusravi tulemused paranenud, kuid kliinikuti on see erinev. Euroopaga võrreldes on Eesti keskmine tulemus Euroopast tunduvalt madalam.

Eestis teeme 1900 tsüklit miljoni inimese kohta, see on väga hea number, sest näiteks Venemaal tehakse 700, Kasahstanis 400. Eestis teeme umbes 2500 tsüklit aastas, mille tulemusena sünnib ligi 600 last.

Meie suund võiks olla teatud rühmas siirata üks embrüo, et vähendada kaksikute arvu. Kuna tulemused on kvaliteedi näitajad, siis eesmärgiks peaks olema ka oma viljatusravi tulemuste parandamine. Eesti jaoks oleks vaja luua viljatusravi register (näiteks doonorrakkude kasutamise register).

European IVF Monitoring kohtumine Barcelonas. Deniss Sõritsa vasakult teine.
European IVF Monitoring kohtumine Barcelonas. Deniss Sõritsa vasakult teine.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

9. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.