Viljatusravi on langusest tagasi kasvus

Ravimiameti andmetel teostati Eestis 2017. aastal 2863 viljatusravi tsüklit, mis on viie protsendi võrra rohkem kui aasta varem. Eelneval kolmel aastal (2014–2016) on läbitud viljatusravi tsüklite arv näidanud langustendentsi.

Samas 2013. a tasemele, mil läbitud viljatusravi tsükleid oli 3097, ei ole jõutud, selgub Tervise Arengu Instituudi (TAI)  statistikast.

„Viljatusravi kasutamine kasvas kõige rohkem – kolmandiku võrra – 41aastaste ja vanemate naiste seas,“ selgitas TAI analüütik Hedi Liivlaid. „Peaaegu pooled viljatusravi tsüklitest teostati küll 34aastastele ja noorematele naistele, kuid võrreldes 2016. aastaga on selles vanuserühmas läbitud viljatusravi tsüklite arv vähenenud kaks protsenti.“

Kõige rohkem – kolmandiku võrra – kasvas IUI meetodi kasutamine, mis kujutab endast protseduuri, mille käigus seemnerakud sisestatakse spetsiaalse kateetriga emakaõõnde. IUI meetodit sobib kasutada mehepoolse kergema viljatuse korral või emakakaela probleemidest tingitud lastetuse raviks. Riik seda protseduuri ei kompenseeri.

Kõige sagedamini – 36 protsendil juhtudest – kasutati viljatusravis meetodit intratsütoplasmaatiline injektsioon (ISCI), mida kasutatakse mehe viljatuse korral. Järgneb külmutatud embrüo (FET) siirdamise kasutamine (33 protsenti viljatusravi ravitsüklitest).

Eelnevatel aastatel siirdati ühe protseduuri käigus kõige sagedamini kaks embrüot. 2017. aastal see trend muutus ning kõige sagedasem oli ühe embrüo siirdamine. Sellest tulenevalt on siirdamiseks kasutatud embrüote ja sügootide arv langenud kaheksa protsenti.

Viljatusravi kasutamine küll mullu kasvas, kuid riigi kulud viljatusravile seejuures hoopis vähenesid. Viljatusravi kulu riigieelarvest oli 1,398 miljonit eurot, mida on ligi kümnendiku võrra vähem kui 2016. aastal. Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu kohaselt kehavälise viljastamise piirhinnad langenud ei ole. Sellest võib järeldada, et patsiendid katsid viljatusravi kulud ise.

Kliinilise rasedusega lõppes 2016. aastal 803 kunstlikku viljastamist, mis on 29 protsenti kõigist läbi viidud viljatusravi tsüklitest. „Kõiki rasedusi paraku lõpuni ei kanta ja seetõttu ei tähenda see 803 kunstlikult viljastatud lapse sündi,“ ütles TAI analüütik Hedi Liivlaid.

Eesti Meditsiinilise Sünniregistri andmetel sündis 2017. aastal 430 last kunstliku viljastamise abil, mida on 61 lapse võrra rohkem kui mullu. Kõigist elussündidest moodustab see kolm protsenti.

Kehavälist viljastamist puudutavad andmed on kättesaadavad Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

 

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

23. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.