Kui palju nanomaterjale on päikesekreemis ohutu?

Nanomaterjale kasutatakse kosmeetikatoodete koostisainetena erineval otstarbel, nt UV-filtritena, pigmendina või antimikroobse ainena.

Kuidas olla kindlad, et Euroopa turul olevad kosmeetikatooted on tervisele ohutud, selgitavad Euroopa Komisjoni Tarbijaohutuse teaduskomitee (SCCS) esimees Qasim Chaudhry ning nanomaterjalide kasutamist kosmeetikatoodetes käsitleva töörühma esinaine Ulrike Bernauer.

Oma naha kaitsmine päikese eest on kõige tõhusam viis nahavähiriski vähendamiseks. Viimastel aastatel on arutletud nii päikesekaitsetoodete kasutamise kui ka mittekasutamisega seotud riske, eelkõige seoses mõnede päikesekaitsetoodetes kasutatavate nanosuuruses koostisosadega.

Kasutamist reguleerib seadus

Nanomaterjale kasutatakse kosmeetikatoodete koostisainetena erineval otstarbel, nt UV-filtritena (titaandioksiid või tsinkoksiid), pigmendina (nt taimne süsi) või antimikroobse ainena.

Nanomaterjalide kasutamist kosmeetikatoodetes reguleeritakse Euroopas kosmeetikatoodete määrusega (EÜ) nr 1223/2009, milles nõutakse, et tarbijaohutuse teaduskomitee (SCCS) 1) hindab ja esitab teaduslikke arvamusi nanomaterjalide kasutamise ohutuse kohta kosmeetikatoodetes ning 2) annab koostöös asjaomaste ametiasutustega juhiseid andmenõuete ka katsemeetodite kohta, mille puhul võetakse arvesse nanomaterjalide konkreetseid omadusi. SCCS hindab kosmeetikatoodete koostisaineid, sealhulgas nanomaterjale, et uurida, kas need on inimeste tervisele ohutud. Teisi ohutusega (nt keskkonnaga) seotud küsimusi hindavad aga muud reguleerivad asutused.

2013. aastal avaldas SCCS arvamuse, milles märgitakse, et nanotitaandioksiidi kasutamine UV-filtrina naha kaudu pealekantavates päikesekaitsetoodetes kuni 25% kontsentratsiooni juures on tervele, vigastamata ja päikesepõletusega nahale ohutu (SCCS/1516/13). Kui aga nanomaterjali pinda muudetakse muude koostisainetega, võib see siiski muuta materjali omadusi ning selle tulemusel võivad tekkida erinevad nanomaterjali variatsioonid Päikesekaitsetoodetes kasutatava nanotitaandioksiidi puhul leidis SCCS, et ka pinnamuutuste tagajärjel tekkivad variatsioonid on ohutud. SCCS avaldas hiljuti arvamuse (SCCS/1580/16), milles hindas, kas muude materjalidega kaetud nanotitaandioksiidi saab nahale pealekantavates kosmeetikatoodetes UV-filtrina kasutamisel ohutuks pidada. Komitee järeldas, et konkreetsetes kogustes kolme muu kattematerjaliga kaetud titaandioksiidi nanomaterjalide kasutamist kosmeetikatoodetes, mis on mõeldud tervele, vigastamata või päikesekahjustatud nahale, võib samuti pidada ohutuks. Järeldused põhinevad peamiselt naha kaudu imendumist käsitlevatel uuringutel, mis näitasid, et need nanomaterjalid ei imbunud nahka ega kehasse.

Uued tõendid

SCCS vaatab oma arvamusi läbi, kui avaldatakse uusi teaduslikke tõendeid. Hetkel vaatab komitee üle kosmeetikatoodetes sisalduvate nanomaterjalide ohutuse hinnangut käsitlevaid juhiseid (SCCS/1484/12), et võtta arvesse teaduslikke arenguid nanotehnoloogia valdkonnas ja uusi katsemeetodeid.

Kuni SCCS tegeleb selliste küsimustega, saavad tarbijad olla kindlad, et Euroopas kosmeetikatoodetes kasutatavad nanomaterjalid on juba läbinud maailma kõige karmimad ohutushindamised. Seega ärge muretsege päikesekaitsetoodete kasutamise, vaid pigem nende mittekasutamise pärast! Päikesekaitsetoodete kasutamine on ka üks Euroopa vähitõrje reeglistiku 12st vähiriski vähendamise moodusest!

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib JÄRELRAVI KLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

10. detsember 2018

Meditsiini­uudised

4. detsember 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.