Valitsus seirab ikka töötajate arvu, koondamist ei nõuta

2015. aasta lõpus peetud riigieelarve läbirääkimiste käigus kehtestas Vabariigi Valitsus igale valitsussektorile indikatiivsed töötajate arvu vähendamise numbrid. Sotsiaalministeeriumile tähendas see kohustust vähendada töötajate arvu 2,1% ja koondamiskohustus puudutas ka kahte Eesti suuremat haiglat.

Praegu tõdeb rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna juhataja Marlen Piskunov, et kui vaadata kogu valitsussektorit, siis õnnestus ametikohti vähendada miinimumnormist kaks korda enam. Perioodil 01.06.2015–31.05.2016 oli eesmärgiks vähendada valitsussektori töötajate arvu vähemalt 750 töötaja võrra. Reaalselt vähenes valitsussektori töötajate arv sel perioodil 1721 töötaja võrra. Suurem vähenemine oli tema sõnul tingitud sellest, et asutused tegid süsteemseid ja suuremaid ümberkorraldusi, mis võimaldasid vähendada töötajate arvu korraga rohkem, tagades töörahu järgnevateks aastateks.

Töötajate arvu muutus sotsiaalministeeriumi haldusalas
Töötajate arvu muutus sotsiaalministeeriumi haldusalas

Sotsiaalministeeriumi haldusalas esimesel vaatlusperioodil eesmärki aga ei saavutatud, kuna nii sotsiaalkindlustusametis, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas kui ka Tartu Ülikooli Kliinikumis oli vajadus töötajaid hoopis juurde võtta. Samas enamikes teistes sotsiaalministeeriumi haldusala asutustes töötajate arv vähenes.

Konkreetseid kärpekvoote enam pole

Praegu seirab rahandusministeerium valitsussektori töötajate arvu igal aastal 1. juuni seisuga ja annab sellest ülevaate Vabariigi Valitsusele. „Olukorras, kus tööturul valitsev tööjõupuudus avaldab mõju nii avalikule kui ka erasektorile ei saa valitsussektor lubada endale märkimisväärset töötajate arvu suurenemist,“ selgitas Piskunov. „See ei tähenda küll seda, et igale valitsussektori asutusele oleks seatud konkreetne kärpekvoot, vaid pigem seda, et asutuste loomuliku arengu käigus tuleb pidevalt otsida võimalusi, kuidas oma tööd ümber korraldada selliselt, et oleks võimalik hakkama saada väiksema töötajate arvuga.“

Andmetest, mis sotsiaalministeerium on kolmel eelneval aastal rahandusministeeriumile esitanud, selgub, et suur töötajate arvu vähendamine õnnestus ministeeriumil endal. Sotsiaalministeeriumist selgitati, et nende töötajate arvu muutus on peamiselt seotud kolimisega ühishoonesse, millega kaasnes rahandusministeeriumi koosseisu ühisosakonna loomine, kuhu 2017. a augustis liikus sotsiaalministeeriumist 20 inimest. Teenistujatega liikus kaasa ka personali- ja majanduskulude eelarve osa.

PERHil on töötajaid endiselt puudu

Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) peab andmed oma töötajate arvu kohta esitama koos võrgustatud haiglate, Raplamaa ja Läänemaa haigla töötajate arvuga. Tabelist selgub, et kolme haigla peale kokku oli täistööajale taandatud töötajate arv 2015. aastal 3314, aastal 2016 – 3458,23, 2017 – 3762.

PERHi juhatuse esimees Agris Peedu kinnitas, et vaatamata numbrite kasvule on neil töötajaid endiselt puudu. „Meil on jätkuvalt tööjõupuudus ja seda õdede ja hooldajate tööperedes. Kui nendes tööperedes on meil uusi töötajaid tulemas, siis oleme selle üle ainult õnnelikud,“ kinnitas Peedu ning lisas, et töötajate arv kasvab igal aastal ka veidi seepärast, et meile tuleb tööle uusi ja tublisid noorarste.

Peedu sõnul annavad nad igal kvartalil haigla nõukogule ülevaate personalistatistika kohta ning kord aastas tehakse ülevaate riigile sotsiaalministeeriumi ja rahandusministeeriumi kaudu. 
„Täiendavate piiramiste kohta infot meile pole enam edastanud, seega käsitleme info edastamist ministeeriumidele siiski ennekõike statistika huvides,“ ütles Peedu.

Ta lisas, et haiglas püütakse nii palju kui võimalik erinevaid teenuseid erasektorist sisse osta. „Kuid tulenevalt kas haigla spetsiifikast või sellest, et erasektor ei ole olnud suuteline pakkuma riigihanke tulemusena siiski õigeaegset või kvaliteetset teenust, oleme ka ise selliseid tugiteenuseid ise haiglas oma tööjõuga pakkumas,“ ütles Peedu.

TÜ Kliinikumile tõi töötajaid juurde uute korpuste avamine

TÜ Kliinikumi töötajate arv taandatuna täistööajale (arvestamata võrgustunud haiglaid, kiirabi jt) oli 2015. aasta 1. juuni seisuga 3597,1, aastal 2016 – 3641,4, ja aastal 2017 – 3707,8.

TÜ Kliinikumi avalikkussuhete direktor Kristi Tael kinnitas, et Kliinikum on alates oma asutamisest otsinud võimalusi töö võimalikult efektiivseks korraldamiseks: on ju efektiivne majandamine iga ettevõtte esmane huvi. Tael selgitas, et Kliinikum avas 2015. aastal nii Maarjamõisa meditsiinilinnaku uued korpused (J-, K- ja L) kui äsja renoveeritud õendus-hooldusravi korpuse (L. Puusepa 6).

„Mõlemad suurprojektid olid kaasrahastatud Euroopa Liidu struktuurfondide toel ning meie üks ülesandeid oli avada teatud hulk uusi töökohti. Seda me olema ka teinud. Lisaks on uute töökohtade avamise põhjuseks olnud üha suurenev töö hulk,“ selgitas Tael töötajate arvu suurenemist.

Ta lisas, et tervishoiuteenused on käibemaksuvabad ning sellest tulenevalt ei saa kliinikum kasutada käibemaksu otsearvestusmeetodil, st haigla ei saa käibemaksu riigilt tagasi küsida. See omakorda tähendab, et sisseostetavad teenused on haiglale käibemaksu võrra kallimad.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

9. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.