Tervisekeskuste buum: meditsiini eksport ja kohalik konkurents

Raul Niin Kotka Tervisemaja tutvustamas.
Raul Niin Kotka Tervisemaja tutvustamas.

Tervisekeskuste buum ei taha Eestis lõppeda: erakapitalil põhinevad tervisekeskused panustavad meditsiiniteenuste ekspordile, samas kui kaarte aitavad segada ka esmatasandi tervisekeskused, kus osa teenustest võivad olla tasulised.

"Tervisekeskuste buum pole veel lõppenud," ütles Veerenni tervisekeskuses tegutseva Confido erakliiniku juhataja Kadi Lambot.

Järgnevate aastate jooksul kerkib Eestisse enam kui poolsada tervisekeskust. 23. juulil lõppes esmatasandi tervisekeskuste rajamise projekti teine taotlusvoor.

"Kui esimese vooruga sai planeeritud 35 tervisekeskuse asemel toetuse lausa 55 projekti ja suur osa Eestist kaetud, siis tänaseks saame öelda, et kui kõik esitatud projektid osutuvad edukaks, on meil peagi kõigis maakonnakeskustes tervisekeskus," ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut. Teine taotlusvoor toimus tervisekeskuste rajamiseks seni veel katmata maakonnakeskustesse Võrus, Jõgeval ja Kärdlas, lisaks tõmbekeskustesse Harjumaal Lool, Keilas ja Maardus, Lääne-Virumaal Kundas ja Vinnis, Pärnumaal Vändras, Sindis või Paikusel ja Kilingi-Nõmmel ning Saaremaal Orissaares. 

"See määrab ja ilmestab kogu turgu ja toob laialdasi muutuseid," ütles Lambot ja märkis, et ka erameditsiinikeskused ei jää neist puutumata. "Loomulikult need kaudselt mõjutavad. Suuremal või vähemal määral kõik planeerivad keskustesse lisaks traditsioonilistele haigekassa rahastatavatele teenustele ka tasulisi teenuseid. Mida rohkem pakkujaid, seda suurem on konkurents. Suuremal või vähemal määral kõik mõtlevad sellele. Oleneb konkreetsest majast ja tasuliste teenuste proportsioonist."

Lambot märkis, et meditsiinikeskuste puhul on peamine siiski nende sisu ja pakutavate teenuste terviklikkus. Ta lisas, et Veerenni tervisekeskust planeerides oli juba teada, et tervisekeskusi hakkab Eestisse märkimisväärselt juurde kerkima. Lambot tõdes, et arendusi hakkas kerkima, kuna tervisekeskuste ehitusteks oli võimalik toetust saada. Praegu on suures osas keskendutud tema sõnul just hoonetele ja vähem tähelepanu on suunatud teenustele endale ehk sellele, kuidas keskusesse minevat inimest tema tervise küsimustes aidata. "Nüüd tuleks keskenduda sellele, mis on nende teenuste sisu," ütles ta.

Kotka Tervisemaja asutaja ning Niine Nahakliiniku tegevjuht Raul Niin arvas aga, et esmatasandi tervisekeskuseid konkurentideks pidada ei saa. "Varasemast tuntud polikliinikud uues kestas, mis allub ühele juhtimisele," põhjendas ta.

Kunagine kullaauk

Paari aasta eest räägiti Eestis üpriski palju sellest, et Eestis on meditsiinikeskuste nišš täitmata. Lasnamäe Tervisekeskuse arendaja Capital Milli arendusjuht Tanel Samuel ütles möödunud aastal portaalile Kinnisvarauudised, et "meditsiinisektor on nišš, kus uute ja kaasaegsete teenindustingimuste järele on ühest küljest selge vajadus, teisalt ei ole seal praegu konkurente". Enesekindlust ses valdkonnas aitavad ilmestada ka veel kahe erakapitalil põhineva tervisekeskuse ehk Kotka Tervisemaja ning Veerenni tervisekeskus.

Niin ütles, et meditsiinikeskusega julges ta välja tulla seetõttu, et on valdkonnas kaua tegutsenud. "Ega betoon kedagi terveks ravi, seda teevad ikka kogemustega ja hoolivad arstid ning meedikud. Me olime esimesed ja saime valida parimad kliinikud Tallinnast," ütles ta.

Meditsiinituristid leiavad tee

Kuigi kogu elu näib koonduvat Tallinna, tekib kolme erakapitalil põhineva kliiniku puhul siiski küsimus, ega need üksteisega konkureeri. Kliinikud pakuvad erinevaid teenuseid ning Lambot märgib, et kliente saadetakse üksteise juurde. Capital Milli tegevjuht Igor Mölder märkis omakorda, et kuivõrd tervisekeskused on piirkonnapõhised, ei võistle nad omavahel.

Nii Lambot, Niin kui ka Mölder kinnitavad, et tervisekeskustes on rendipinnad hõivatud ja kui mõni ongi vabanenud, on sinna uus üürnik asemele leitud.

Niin tõdes, et Kotka Tervisemajja tehakse aastas 70 000–80 000 visiiti ja aastaseks kasvuks prognoositakse 10–15%. Niine sõnul on 60% klientidest eestikeelsed, 35% venekeelsed ja 5% muus keeles kõnelejad. Suvekuudel ja detsembris on külastajaskond tavapärasest kirevam. "Paljudel nendel inimestel on Euroopas levinud ravikindlustussüsteem, kus patsient valib ise raviasutuse ja kohalik haigekassa maksab hiljem arve kinni," ütles ta, märkides, et talle meeldib haiglat nimetada äriklassi haiglaks. Kolm neljandikku Kotka Erahaigla külastajatest on Niine sõnul soomlased, kes tulevad kliinikusse eeskätt plastilise kirurgia pärast.

Lambot tõdes, et välismaalased on sagedased külalised ka Veerenni tervisekeskuses. Kuivõrd Lambot on Confido erameditsiinikeskuse juhataja, tõdes ta oma kliiniku seisukohast, et kliiniku igapäevatöös kajastub, kuidas elamisloaga välismaalastel on Eestis keeruline leida perearsti.

Mölder väitis, et Lasnamäe Tervisemaja peamised külastajad on Lasnamäe elanikud, aga ka teiste linnaosade asukad, samuti Tallinnale lähedal asuvate omavalitsuste elanikud.

Eksport välismaale

Tervisekeskused on lisaks Eestis klientide ravimisele püüdlemas ka meditsiinieksporti juurutada. Veerenni tervisekeskuses tegutseb teiste seas SYNLAB, mis ei tee analüüse ainult eraklientidele. Suur osa analüüsidest tehakse üle Eesti paiknevatele perearstikeskustele, aga ka Soome klientidele. "Kui laevaga Soome sõita, on sageli pardal ka Soome patsientide analüüsid," ütles Lambot.

SYNLAB Eesti majandusaasta aruandest selgub, et laboriteenuseid pakkuva ettevõtte müügitulu oli mullu 18,5 miljonit eurot, sellest Eestis 14,3 miljonit eurot ja 4,2 miljonit teistesse Euroopa Liidu riikidesse. Ettevõte pakub teenust lisaks Eestile ka Soome, Leedu ja Norra turule, kokku moodustab tervishoiuteenuste eksport ligi 23% laboriteenuste firma analüüside mahust, kirjutab portaal Meditsiiniuudised.

Mölder lausus, et paljude Tallinna hambaarstide ja spetsiifiliste oskustega eriarstide seas on soomlasi ja teisi välismaalasi, samuti kohtab välismaalasi taastusravile ja eakate ravile orienteeritud tervisekeskustes ning meditsiiniasutustes. "Ka mitu Lasnamäe Tervisemaja üürnikku pingutab, et neist teaks ka teiste riikide, eeskätt Soome kliendid," ütles ta.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

9. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.