Haigekassa raha lendab ikka tuulde

Oma lapsele traumapunktist ortoosi saanud Iris Meigas tegi ortoosile õiglase hinna leidmiseks ära suure töö.
Oma lapsele traumapunktist ortoosi saanud Iris Meigas tegi ortoosile õiglase...

Traumapunktis antakse patsientidele kaasa meditsiiniseadmeid, mille hind võib olla mitu korda kõrgem kui apteegis ja millest lõviosa tasub maksumaksja raha eest haigekassa.

Iris Meigase lugu on esmapilgul argine, aga üllatusi selles jagub. Tema tütrel oli kevadel lumelauasõidust randmevigastus ja vanem koos lapsega suunati Mustamäe Lastehaigla traumapunkti. Sealne arst soovitas lapsele ortoosi (tugivahend, mida kasutatakse alternatiivina kipsile), mis vahetult pärast läbivaatust ka traumapunktist kaasa anti. Juures vaid lipik kirjaga, et toote eest on vaja tasuda Jalakabinet OÜ-le omaosalus 5,31 eurot. Tasumiskohustuse võtmise palus õde Meigasel kabinetis teisel lehel allkirjastada. Pealtnäha kiire ja mugav teenus nii vanemale kui ka haigele lapsele.

“Ega ma kohapeal sellest rohkem midagi ei arvanud. Tulime sealt ära, lapse probleem oli lahendatud ja mina teadsin, et mul on vaja viis eurot sentidega ära maksta,” rääkis Meigas.

Hind kaks korda kallim

"Puhtalt inimlikust huvist hakkasin uurima, kuidas see summa traumapunktist saadud makseinfo lehele tekkis. Kõrvutasin seda apteegi hinnaga, mis peaks juba iseenesest sisaldama kõrget marginaali,” imestas Meigas. Küsimusele, miks müüb Jalakabinet ortoosi enam kui kaks korda kallimalt kui apteek, anti naise sõnul infotelefonilt ümmargune vastus, et kliendil pole kohustust seda nende käest osta. “Mul aga oli see toode juba kodus. Lastehaigla oli haigekassa kaudu selle müüjaga juba eelnevad kokkulepped teinud ja minul patsiendi esindajana jäi üle ainult nendega leppida,” oli Meigas veendunud.

Järgmisena pöördus naine juba haigekassa poole. “Ütlesin neile, mis tundub mulle põgusa turu-uuringu alusel toote õiglane hind ja et ma ei ole põhimõtteliselt nõus 5,31 eurot sellele Jalakabinetile maksma. Olen nõus maksma kaks eurot sentidega. Samuti uurisin, miks kroonilises rahahädas haigekassa on valmis toote eest niivõrd suure summa üle turuhinna maksma,” rääkis Meigas, kelle sõnul jäi vastus tema küsimustele häguseks.

Jalakabineti juhi personaalne koduvisiit

Edasi läks aga asi huvitavaks. Nädal hiljem saadetud kirjas selgitas haigekassa, et kliendil pole tõepoolest kohustust toodet selle ettevõtte käest osta. Vahepeal oli haigekassa väidetavalt suhelnud nii lastehaigla traumapunkti töötajate kui ka Jalakabineti esindajaga. Viimane olla nõus kõnealuse toote tagasi võtma. Uue digiretsepti alusel oleks Meigas saanud lapsele nüüd sobivast kohast uue ortoosi soetada.

Kirjavahetus haigekassaga päädis aga sellega, et ühel maikuu hommikul oli Jalakabineti omanik ja juht Toomas Lunts isiklikult Meigase koduukse taga ning valmis ortoosi tagasi võtma. Kõige üllatavam oli naise jaoks see, et kohtumise korraldas haigekassa, sest tema ise ettevõtte poole ei pöördunud. Kuna mees oli aga Meigase väitel tulnud vigadest kubiseva tagasivõtmisaktiga, siis naine seda allkirjastama ei nõustunud ja ortoos jäi tagastamata.

“Tahtsin kas digiallkirja või elementaarseks isikutuvastamiseks koopiat tema dokumendist. Minu huvi oli see, et mulle ei tuleks aasta-kahe pärast ootamatu võlanõue,” märkis Meigas.

Haigekassa korraldatud lõpplahendus

Ebameeldivale seigale järgnes mitmenädalane suhtlus Jalakabineti juhiga, mille jooksul vahetati Meigase sõnul kokku kaheksa telefonikõne-sõnumit. Kohtumiseks aga uut aega ei leitudki. Selleks hetkeks oli naisel juba kannatus katkenud ning ta saatis uue kirja haigekassale. Seekord lisas ta saajate reale ka haigekassa juhi Rain Laane.

Kui varem viibisid riigiasutuse kirjad mitu päeva, siis nüüd tuli vastus vähem kui ööpäevaga. Nimelt oli haigekassa Jalakabineti esindajaga suhelnud ja viimane otsustas ortoosi Meigase lapsele kinkida. Sel korral oli kirjaga kaasas ka Toomas Luntsi digiallkirjaga dokument. Asi lõppes 29. mail.

“See on selline tore pretsedent! Aga kas kõigil on nüüd õigus nõuda sellist kingitust? Sisuliselt ju nagu oleks,” imestas ta.

Traumapunkt valibki koostööpartnereid

Haigekassa teatel on tegemist kahjuväärse juhtumiga. Probleemi keset näevad nad aga eelkõige selles, et lapsevanemale ei selgitatud traumapunktis, et apteegis võib ortoos olla odavam ja soovi korral võib ta selle osta sealt.

See, et traumapunktis on olemas juba konkreetse firma ortoosid, on haigekassa tervise edenduse ja kommunikatsiooni talituse peaspetsialist Vivika Tamra sõnul tavaline. “Iga traumapunkt ja haigla saab ise valida, millise ettevõttega nad koostööd teevad ja kelle tooteid nad müüvad. Seda ei saa haigekassa ette kirjutada,” märkis Tamra.

Nüüd jõuab jutt aga piirhindadeni. Nimelt on haigekassa hüvitatavatele ortoosidele määratud maksimumhind, mille võib tootele panna, et haigekassa sellest osa hüvitaks. Kuid selle piirhinna raames saab iga müügipunkt ise valida, mis hinnaga ta seda müüb. Jalakabinet müüs toodet 53eurose piirhinnaga. Sama teeb ka ortoosi maaletooja, Rehabilitatsiooniabi OÜ.

Õiglast hinda raske määrata

Kui Meigas uuris Rehabilitatsiooniabi OÜ-lt, miks nad müüvad toodet kaks korda kallimalt kui apteegid, laekus ettevõtte omanikult ja juhilt Margus Vasaralt vastus, et kuna apteegid on alles tulnud meditsiiniseadmete turule, pakuvad nad enda nähtavaks tegemiseks ülisoodsaid hindu. Seda väidet ei kinnita aga mainitud hinnauuring teiste Euroopa riikide e-poodides.

Meigas pöördus ka Aptoheka kaubamärgi omaniku Magnum ASi poole küsimusega, miks küsivad nad sama toote eest kaks korda väiksemat hinda kui Jalakabinet ja Rehabilitatsiooniabi. Ettevõtte jurist Kaisa Summeli vastus jäi lakooniliseks: “Teie poolt viidatud tooted on Apotheka e-apteegis müügil jaehinnaga, mille on kujundanud apteek, lähtudes oma äritegevuses kehtivatest hinnakujunduse põhimõtetest.”

Selget vastust ei saanud Meigas ka ortoosi tootjafirmalt Hispaaniast. Sealne esindaja ütles vaid, et nende käed jäävad hinnakujundamise küsimuses lühikeseks ja seda teevad edasimüüjad.

Protsess peaks olema läbipaistev

Kokkuvõttes on Meigas pettunud, et maksumaksja raha lihtsalt tuulde loobitakse. “Ma mõistan, et äriettevõttel on huvi panna tootele võimalikult kõrge hind, kuid see võiks lähtuda ärieetilistest alustest. Minu jaoks tekitas selline lahenduskäik palju küsimusi. Milline on haigekassa roll ja huvi meditsiiniseadmete piirhindade kehtestamisel ning lepingupartnerite järelevalves? Kuidas on haigekassa protseduuridega tagatud maksuraha optimaalne kasutus? Mis mahus haigekassa iga päev ülehinnastatud tooteid kinni maksab? Kodaniku ja patsiendina tahan teada ja kogeda, et haigekassa riikliku institutsioonina tõesti hoolib inimestest, seal toimuvad protsessid on ausad ja läbipaistvad ning ma saan seda asutust usaldada. Praegu ma seda kinnitada ei saa,” märkis naine.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib DIAGNOSTIKAKLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

03. detsember 2018

Meditsiini­uudised

6. november 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.