Pere vastuseisul jääb doonororgan siirdamata

Neerusiirdamine kliinikumis Eestis. Õde loovutas vennale neeru.
Neerusiirdamine kliinikumis Eestis. Õde loovutas vennale neeru.

Eestis tehakse keskmiselt 70 siirdamist aastas. Neid võiks teha ka rohkem, ent umbes 10–15 doonorit läheb kaduma lähedaste vastuseisu tõttu.

Näiteks tänavu 1. septembri seisuga oli sobivaid elundidoonoreid 59, ent neist kaheksa puhul polnud lähedased nõus lahkunu organeid loovutama, kirjutas ERRi uudisteportaal.

"Eestis on suhteliselt hea seis," hindab sotsiaalministeeriumi nõunik Ingrid Ots-Vaik.

Kõige enam siiratakse neere, järgneb umbes kümme maksa, viis-kuus kopsu, kuni kolm südant aastas.

Hirmu, et pärast inimese surma nõusolekut andev pappvorm rahakoti vahel õigel ajal märkamata jääks ja sellega ka surnud omaniku organid abivajaja jaoks kaotsi läheksid, Ots-Vaigu sõnul ei ole.

"Selleks, et inimesest üldse doonor saaks, tuleb päris pikk protsess läbi käia. Selle aja jooksul see kaart siis ikka ka leitakse rahakoti vahelt või saadakse muul viisil see teada. Ta kaduma ei lähe. Küll on muud põhjused, miks inimesest doonor ei saa, näiteks meditsiinilised," nimetab Ots-Vaik.

Pikemalt ERRis.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib DIAGNOSTIKAKLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

03. detsember 2018

Meditsiini­uudised

6. november 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.