Salmonelloos on üha raskemini ravitav

Kanamunad.
Kanamunad.

Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel sureb antibiootikumide resistentsuse tagajärjel igal aastal vähemalt 25 000 inimest ainuüksi Euroopa Liidus ning terves maailmas ligi 700 000 inimest. Need arvud on aga üha tõusmas.

Antibiootikumide ülekasutuse tõttu meditsiinis ja loomakasvatuses muutuvad ravimite suhtes üha vastupidavamaks paljud bakteritest põhjustatud haigused, mille hulka kuulub ka salmonelloos.

Kuigi antibiootikumide suhtes resistentsetest bakteritest on laiemalt rääkima hakatud alles viimastel aastatel, siis on juba aastaid tagasi tuvastatud, et poodides müüdavatest lihatoodetest leitud bakteritest on paljud juba mingil määral ravimite suhtes resistentsed.

Juba aastal 2001 USAs läbi viidud uuringust* selgus, et ligi 20 protsendil lihatoodetest leiti salmonelloosi baktereid ning neist tervelt 84 protsenti olid resistentsed vähemalt ühe antibiootikumi suhtes.

Kui üldiselt räägitakse antibiootikumide kasutamisest seoses inimeste ravimisega, siis vähem on teada, et üle poole maailmas toodetud antibiootikumidest kasutatakse tegelikult loomakasvatuses. Seal tekkinud resistentsed bakterid võivad aga levida edasi ka inimestele.

Kuna uute toimivate antibiootikumide väljatöötamine on kallis ja väga keeruline, siis kõige lihtsam viis resistentsete bakterite tekke takistamiseks on viia antibiootikumide kasutamine ja loodusringlusesse paiskamine võimalikult minimaalseks.

Baltikumis on esimesena saanud loa kasutada oma toodetel sildistust "Antibiootikumideta kasvatatud kana" kanalihatootja Kekava, kes investeeris selleks oma taristusse ja tootmisesse üle 5,5 miljoni euro, et kanade haigestumist ennetada ja viia nende ravivajadus miinimumini.

"See märgistus teavitab tarbijaid, et Kekava kanad on olnud terved kogu oma kasvuperioodi jooksul, mis tähendab, et neid pole olnud tarvis antibiootikumide ega teiste rohtudega ravida," selgitas ettevõtte juhatuse esimees Andrius Pranckevičius.

Investeeringutega tagati, et ettevõte saab kanade kasvatamisel lähtuda rangetest hügieeni, bioohutuse ja desinfitseerimise meetmetest, mis kehtivad nii personali, transpordi, seadmete, sööda kui sisehoolduse protsessidele.

Kanad liiguvad ringi avatud kasvatusmajas, mille põrandaid katab naturaalse desinfitseerijana töötav puidulaastude kiht, mis on enne maha laotamist eelnevalt steriliseeritud, linnud saavad kohapeal valmistatud mitmekülgset ja tervislikku sööta ning kõik töötajad peavad järgima karme bioohutuse reegleid. Näiteks kasvatusmajja pääsemiseks tuleb esmalt käia duši all ning kandma spetsiaalseid riideid ning kaitsevahendeid. 

*“The isolation of antibiotic-resistant salmonella from retail ground meats”, 2001.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib JÄRELRAVI KLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

10. detsember 2018

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib DIAGNOSTIKAKLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

03. detsember 2018

Meditsiini­uudised

6. november 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.