Ekspert: HPV-vaktsiin on väheste kõrvaltoimetega

HPV-vaktsiin on väheste kõrvaltoimetega, kinnitab ravimiameti esindaja.
HPV-vaktsiin on väheste kõrvaltoimetega, kinnitab ravimiameti esindaja.

Ravimiameti juhtivekspert kinnitab kõrvaltoimete teatistele tuginedes, et HPV vastu vaktsineerimiseks mõeldud Gardasil 9 on väheste kõrvaltoimetega vaktsiin, millest saadav kasu ületab tugevalt võimalikud riskid.

Septembri algul avaldas terviseameti kokkuvõtte HPV-vastasest vaktsineerimisest: võimalust saada HPV-vastane kaitse on kasutanud esimesel poolaastal üle 10 000 tüdruku.

Selgus ka, et vaktsineerimiseks kasutatava vaktsiini Gardasil 9 kohta esitatud 9. septembri seisuga kokku 11 kõrvaltoimete teatist. Kaks teatist on esitatud lastevanemate ja 9 tervishoitöötajate poolt. Augusti lõpus ravimiametini jõudnud teatise asjaolud on täpsustamisel, ülejäänud kõrvaltoimed olid mööduvad.

Ravimiameti ohutusjärelevalve büroo juhataja Maia Uusküla ütles Meditsiiniuudistele, et kõigil ravimitel ja vaktsiinidel on kõrvaltoimed, mis üldjuhul on kerged ja mööduvad. Pakendi infolehes on loetletud teadaolevad kõrvaltoimeid, millel seos ravimi/vaktsiini ja reaktsiooni vahel on vähemalt võimalik.

"Meditsiiniõelt tuleb küsida vaktsiinikarbis olev infoleht lugemiseks – see on patsiendi õigus," sõnas Uusküla. Infolehes toodud ettevaatusabinõusid järgides on sageli võimalik sekkuda enne, kui reaktsioon muutub tõsiseks.

Alltoodud andmete interpreteerimisel peab Uusküla sõnul olema ülimalt ettevaatlik – nende põhjal ei saa anda lõplikku hinnangut Gardasil 9 ohtlikkuse või ohutuse kohta. "Samas, võrreldes kasutajate arvu ja teatatud võimalike kõrvaltoimete arvu, millest vaid 1 on tõsine ning millest patsient paranes, võib öelda, et Gardasil 9 on väheste kõrvaltoimetega vaktsiin, millest saadav kasu ületab tugevalt võimalikud riskid," rõhutas ekspert.

Niisiis on 2018. aasta algusest kuni tänaseni saadetud ravimiametile 11 teatist võimalike kõrvaltoimete kohta Gardasil 9 kasutamisel.

Ühes teatises kirjeldati tõsist kõrvaltoimet. Teatise edastas kooliõde. 12aastane tüdruk pöördus kooliõe poole süstekoha valulikkuse tõttu nädal vaktsineerimisest ja kuu aega pärast vaktsineerimist tekkisid vaktsinatsioonikoha tihenemine ja nahaalune mädakolle, mis vajas haiglaravi ja antibiootikumide manustamist. Patsient paranes täielikult. Reaktsiooni teke võis olla seotud protseduuri või süstimisjärgse saastumisega.

Ülejäänud 10 teatises kirjeldati mittetõsiseid reaktsioone.

Seitsmel juhul paranesid tütarlapsed (12-15aastased) täielikult (6 teatist edastasid kooliõed, 1 teatise lapsevanem).

Viie teatise puhul hindasime seose vaktsiini ja reaktsiooni vahel tõenäoliseks/võimalikuks: kolmel korral teatati minestusest (psühhogeenne reaktsioon, tekkis süstimise ajal – st ei ole vaktsiini kui ainega seotud), lümfisõlmede suurenemisest ja valulikkusest, süstekoha tursest ja valulikkusest, nõrkusest, peavalust, iiveldusest.

Kahe teatise puhul hindasime seose vaktsiini ja reaktsiooni vahel kahtlaseks/seos puudub: ühel juhul tekkisid nädal vaktsineerimisest iiveldus, oksendamine, peavalu ja minestustunne, mis kestsid ühe päeva, esinesid teised võimalikud põhjused. Teisel juhul tekkis parema hüppeliigese turse, punetus ja valu nädal pärast vaktsineerimist, mis kestsid umbes nädal (hüppeliigese valu pisut kauem).

Kolmel järgnevalt kirjeldatud juhul ei olnud lapsed teatamise hetkel täielikult paranenud/paranenud.

Ühel juhul teatas arst 13aastasel tüdrukul uimasusest, väsimusest, päevasest unisusest ja peavalust, mis tekkisid vaktsineerimisega samal päeval. Unisus ja väsimus kestsid umbes 4 nädalat. Nimetatud reaktsioonid võivad olla vaktsineerimisega seotud. Lisaks tekkis alaseljavalu, kuid selle seos vaktsiiniga ei ole tõenäoline, sest lapsevanema sõnul oli lapse selg ka varasemalt „nõrk ja väsis kergesti“ ning lapsel diagnoositi valude tekkimisel lülisamba osteokondroos. Teatamise ajal laps seljavalust täielikult paranenud ei olnud.

Ühel juhul teatas arst 14aastasel tüdrukul põlve ja randme valulikkusest ning randme tursest, mis tekkisid 3 kuud pärast vaktsineerimist. Põlve valu möödus, põletikunäitajad korras, infektsioone ei eelnenud/ei avastatud, varem ei ole liigestega probleeme olnud. Kannab vajadusel randme ortoosi, kasutab paikset valuvaigistit. Randme valu ei ole täielikult möödunud. Loodame saada jätkuandmeid.

Ühel juhul teatas lapsevanem 13aastasel tüdrukul umbes 1 kuu pärast vaktsineerimist järsku tekkinud ühe jäseme säärelihase valulikest lihaskrampidest. Andmeid on liiga vähe, et seost hinnata. Lisaks võib lihasspasmidel olla palju põhjuseid. Teatamise hetkel laps ei olnud paranenud. Loodame saada jätkuandmeid.

Kuidas teated kõrvaltoimete kohta ravimiametisse jõuavad?

"Häirivaid nähte täheldab inimene tavaliselt ikka ise ja loodetavasti pöördub nendega arsti poole," sõnas Uusküla. Arst võib lisaks avastada kõrvalekalded analüüside ja teiste uuringute tulemuste hindamisel ja seostada neid ravimi/vaktsiiniga. "Kooliõed teatavad sageli vaktsineerimisega seotud reaktsioonidest, mis tekivad vaktsineerimise ajal või kui lapsed sellest neile rääkima lähevad," lisas ta

Ravimiamet on alati võtnud vastu patsientide saadetud teatised ning neid hinnanud ja alates 2012 aastast on see ravimiametile kohustuslik. "Selle aasta algusest kuni 12. septembrini on patsiendid saatnud meile juba 131 kõrvaltoime teatist," sõnas ravimiameti esindaja. Mullu tuli selliseid teateid patsientidelt kogu aasta jooksul 108 korral ja nende arv suureneb iga aastaga (vt loole lisatud joonis).

Kõikide ravimite ja vaktsiinide pakendi infolehes on järgmine teave kõrvaltoimete teatamise kohta:

„Kõrvaltoimetest teavitamine: Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.“

Uusküla lisas, et ravimiamet palub samas alati patsiendilt/lapsevanemalt/lähedaselt luba arstiga ühendust võtta, sest põhjusliku seose hindamise jaoks on vaja rohkem ja täpsemat infot, et välistada muud põhjused. Meditsiiniliselt kinnitatud teatised omavad Euroopas ühtsel hindamisel suuremat väärtust.

"Kahjuks väga sageli patsiendid ei taha meile arsti andmeid anda, mis teeb ravimi või vaktsiini ja reaktsiooni vahelise seose hindamise palju raskemaks, et mitte öelda võimatuks," tõi ekspert välja. "131 teatisest, mis 2018. aastal on saadetud, oleme meditsiinilise kinnituse saanud kõigest 24 juhul," lisas ta.

"Esiteks ei saa meie vajalikku infot ja teiseks on oht, et patsient ei räägi ka ise arstile häirivatest reaktsioonidest, lõpetab arsti teadmata ravi ja saab kokkuvõttes veel rohkem kahju," ütles Maia Uusküla.

Galerii

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

11. september 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.