Laidmäe: hea, et ravimite teemal on tekkinud arutelu

Haigekassa esindaja Erki Laidmäe
Haigekassa esindaja Erki Laidmäe

Haigekassa ravimite ja meditsiiniseadmete talituse juht Erki Laidmäe möönab, et ravimid muutuvad üha spetsiifilisemaks ja väga paljude uute ravimite sihtgrupp on Eestis vaid paarkümmend inimest.

Ravimiesindaja amet peaks kaduma 2020. aastaks.

Nagu näha, siis täiesti kadunud see amet tänaseks siiski pole ja ilmselt ei juhtu see veel ka 2020 aastaks. Ravimiesitleja on ilmselt kunagi olnud väga oluline kasuliku ravimiinfo levitamisel. Võib-olla on parem ligipääs kirjandusele koos paranevate oskustega teaduslikku tõendusmaterjali leida ning seda ilma kallutusteta tõlgendada selle ameti tähtsust kahandanud.

Samas tuleb muidugi arvestada ka tööstusepoolse vajadusega oma tooteid reklaamida ja see vajadus pole vähenenud.

Tööstus peab hindade määramisel arvestama üha enam riikide nõudmisi.
Ravimite hinnad kasvavad arusaamatu kiirusega. Väidetel, et see on paratamatu või õigustatud, pole ilmselt erilist tõepõhja all.

Ei ole normaalne, et mõne ravimi puhul küsitakse ainsa patsiendi aastase ravi eest summasid, millega saaks osta näiteks kaks maja või hoida kuus kuud avatuna keskhaigla pediaatria osakonda. Ja sedasi oleme tõesti jõudnud olukorrani, kus arsti autonoomia raviotsuste tegemisel järjest kahaneb. Ühiskond ei jõua seda autonoomiat enam kinni maksta.

Tulevikus kasvab tulemuspõhise ravimiotsuse roll.

Tulemuspõhine rahastamine on samuti eelkõige ravimite kallinemise tagajärg. Arvestama peab, et tulemuspõhine rahastamine on seotud märkimisväärse administreerimiskuluga. Kui 10 eurot maksnud antidepressant patsiendi sümptomaatikat ei parandanud, siis see pole suur mure rahalises mõttes, valitakse järgmine ja proovitakse parem tulemus saada. Kui aga tegu on 30 tuhandese vähiraviga, siis sooviks küll garantiid, et selle eest ka oodatud tulemuse saaks.

Ravimi hinna määramine liigub 3. faasi lõpust 2. faasi.

Praegu on liiga palju olukordi, kus ravim on turule lubatud, patsientide ja arstide ootused on kõrgel, kuid maksja hinnangul pole ravim oma hinda väärt. Kuni viimase ajani on arvatud, et see on vaesemate riikide tragöödia, kuid juba mitu viimast aastat on teema üleval ka jõukates riikides.

Kui maksjad oleks ravimite väljatöötamisse varem kaasatud, siis oleks neil võimalus selgemalt indikeerida, milliseid andmeid oleks vaja enne hinnaläbirääkimisi koguda ja koos millise hinnasildiga neid maksjale esitada.

Ravimid muutuvad üha personaalsemaks.

Tõepoolest muutuvad ravimid ka üha spetsiifilisemaks ja väga paljude uute ravimite sihtgrupiks on Eestis ainult paarkümmend inimest.

Vahel imestatakse, et kuidas on võimalik, et nii vähestegi vajajate kalli ravi eest ei tasuta. Küsimus on aga selles, et neid väikeseid patsiendigruppe koguneb väga palju ja ravikulud kokku on ikka väga suured. Rahalise poole pealt ei ole vahet, kas tasume 50 tuhande inimese 20eurose ravimi või 20 inimese 50 tuhande eurose ravi ees.

Mis on paremaks, mis halvemaks muutunud?

On olnud üllatusi nii positiivse kui negatiivse poole pealt. Uued ja väga huvitavad tehnoloogiad on kasutusele võetud. Ravimite hinnad ei ole tihti adekvaatsed, aga õnneks on võimalus neid Eesti inimeste jaoks vastuvõetavamaks kaubelda.

Hea, et on hakatud ravimite teemal ka laiemalt arutama, kuid jätkuvalt levivad mitmed müüdid (vähiravimid päästavad elusid, uued ravimid ei saagi olla soodsamad, ravimite kättesaadavuse küsimuse saab lahendada 1–2 miljoniga jms).

Täismahus artikkel 11. septembri Meditsiiniuudiste paberlehes.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

23. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.