Raudsepp: Ravimitootjad on pidanud muutuma

Ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepp
Ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepp

Kümne aasta eest ravimitootja vaatevinklist tehtud raport käsitles kogu ravimitööstuse tulevikku päris laialt ja seepärast ei saa ka lühidalt öelda, kas kõik ennustused on õiged olnud, kirjutab ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepp.

Ka ilma selle [Audiitorfirma Price Waterhouse Coopers 2009. aasta - toim] uuringuta teame, et ikka on oluline elanikkonna vananemine ja sellega on seotud võimalused ravimitööstusele ning ootused ravimite kõikvõimsusest. Kindel on ka see, et uusi, innovaatilisi ravimeid ei jõua kõik riigid kohe ostma hakata oma elanike jaoks, ammugi ei jõua nende eest maksta patsiendid ise. Kui varem oli ravimitootjatel mõistlik turundada oma ravimeid väljakirjutajatele, siis küllap on tõde see, et neil on kasulik aina enam suund võtta tervishoiurahastajatele turundamisele. Kõik loevad raha hoolikalt ja arutelud ravimi väärtusest on praegu hoopis laiemad kui lihtsalt selle ravitoime või hind. Uue ravimi väljatöötamise kulude suuruse osas väidetakse aina suuremaid summasid ja see omakorda teeb ettevaatlikuks. Kümme aastat tagasi ei olnud veel näiteks Euroopa Liidus nii selgeid plaane tervisetehnoloogiate hindamisele riikide jaoks ühiste standarditega ja töid dubleerimata.

Patsiendid on kindlasti üha nõudlikumad ja ühtlasi ka informeeritumad, samas on ringlev infohulk meeletu ja sellest kõik pole üldse asjakohane või õige, mis teeb orienteerumise keerukaks ning arstidel-apteekritel on varasemast hoopis enam vaja selgitust anda.

Tõde on ka see, et aina enam räägitakse “päris” maailma tõendusmaterjalist ja võib olla küll mitte sellise tempoga nagu PWC lootis, aga see muutub aina olulisemaks igasuguste tõestuste jaoks. Ravimitööstuses on võitja see, kes toob turule ravimi, millega ravida, veelgi parem kui ennetada seni ravimatut haigust. Aga läbikukkumisvõimalusi sellel teel on palju ja nii me näeme ikka, et ravimeid toodetakse sageli pigem “kindla peale”. Ka raportis arutleti, kas tasub panustada ainuüksi mõnele eriti lootustandvale molekulile ja eriti innovaatilisele lahendusele, või on mõistlikum „kindla peale“ ravimitega hoida ka püsivat tulu ning oma otsustes arendamise suundi regulaarselt üle vaadata.

Ennustus karmimatest regulatsioonidest on tõsi selles osas, mis puudutab patsiendi ohutust ja näiteks kõrvaltoimetest teatamise süsteeme ning suuremat tootjate ressursivajadust. Teisalt ei saa ütelda, et reeglid on selle ajaga aina karmistunud, otsitakse ju pidevalt võimalusi tuua ravimid turule rutem (ja vähemate uuringutega lootuses leida kõik vajalikud tõestused laialdase ravimikasutuse käigus).

Spetsiifilisemaks muutuvad ravimid kitsamale grupile patsientidest on kahtlemata oluline tee, kuid väga kiireid lahendusi, mis kõigile sobiksid, siiski praegu veel pole. Tootmisprotsessides on kasutusel keerulisemad tehnoloogiad, juba tootmise ajal tehtavad testid ja kontrollid on aina olulisemad.

Üleilmastuvad nii standardid, ravimite tootmine kui ka järelevalve. Mobiilsete ja digitaalsete tehnoloogiate võidukäik massidesse ei ole vast veel nii tormiline, et tavapärane arsti-patsiendi suhtlus täielikult välja tõrjuda, kuid oluline suund on see ka praegu.

Kokkuvõtvalt: raportis oli õige, et ravimitootjad on pidanud muutuma ja toimuvate arengutega kaasa minema.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

23. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.