Kas Eesti e-tervis aitab inimest rohkem kui Apple’i nutikell

Kitty Kubo
Kitty Kubo

Sel kuul jõuab esmalt Ameerika Ühendriikides ja mõne aja pärast ka meil turule Apple’i neljanda põlvkonna nutikell, mis monitoorib kasutaja südame rütmi ja annab märku tekkinud häiretest ning on võimeline avastama kodade virvendusarütmia veel enne, kui inimene ise midagi tunneb.

Samuti saab kellaga 30 sekundiga teha elektrokardiogrammi. Kogu andmestik salvestub telefonis olevasse tervise infosüsteemi rakendusse, kuhu jookseb kokku nii erinevate tervishoiuteenuse osutajate poolt kui ka inimese enda poolt äppide ja nutiseadmete kasutamisel genereeritud info ning kust seda on võimalik arstiga jagada. Selline platvorm loob inimesele tervikpildi ja julgustab võtma oma tervise eest suuremat vastutust.

Tervishoius annab see enneolematud võimalused, antud juhul südamehaiguste riskirühma jälgimiseks, juhtumite ennetamiseks ja erakorraliste hospitaliseerimiste vältimiseks.

Peegeldades eelkirjeldatut Eesti e-tervise konteksti, on Apple saanud hakkama sellega, mis on osutunud meile tõsiseks proovikiviks ja mis paneb küsima, kas riik on tervishoius kasutajakesksete digiteenuste parim arendaja.

Eesti e-tervise vundament - üleriigiline tervise infosüsteem - võimaldab kokku koguda andmed, mis tekivad inimesel kokkupuutest tervishoiuteenuse osutajatega. Neid andmeid saab inimene ise kaemas käia olematu disaini ja kesise kasutajamugavusega patsiendiportaalis digilugu.ee.

Andmete vaatamine ongi selle portaali põhiline funktsionaalsus, muud tegevust seal napib. Inimestele tervise hoidmiseks ja haigustega paremaks hakkamasaamiseks mõeldud digiteenuseid saab Eestis ühe käe sõrmedel kokku lugeda ja seda olukorras, kus 63% Eesti elanikkonnast sooviks, et arst või õde soovitaks neile lisaks tavapärastele ennetus- ja ravivõimalustele ka digilahendusi (Turu-uuringute AS, 2018).

Olgu nendeks siis mobiilirakendused sümptomite jälgmiseks, digitaalse haiguspäeviku pidamiseks, välja kirjutatud ravi kohta tagasiside kogumiseks, kroonilise haige kodumonitooringuks, füsioteraapias harjutuste tegemises rutiini hoidmiseks, vms. Kuigi maailmas on tõenduspõhiseid ja turvalisi tervise- ja meditsiinirakendusi turule tulnud piisavalt, on meie arstidel keeruline patsientide ootustele vastata, sest puuduvad sellised rakendused, mis oleksid kättesaadavad ka eesti- ja vene keeles ning võimaldaksid ühtlasi andmevahetust Eesti tervishoiuteenuse osutajatega.

Viimast peavad ka inimesed oluliseks - enda poolt kogutud tervise- ja eluviisiandmeid sooviks oma arstiga jagada 74% Eesti elanikkonnast (Turu-uuringute AS, 2018). Patsiendiportaal aga neid andmeid tervise infosüsteemi lisada ei luba. Samuti ei ole inimesel võimalik portaalis olevaid andmeid jagada tervishoiusüsteemi väliste osapooltega, nt kasvõi kõigil Apple’i telefonide kasutajatel olemasoleva tervise infosüsteemiga.

Eesti e-tervises tuleks fookus nihutada infosüsteemilt inimesele ja mõelda, kuidas me saaksime tehisintellekti ja masinõpet rakendades pakkuda talle personaalseid ja intelligentseid digiteenuseid. Kusjuures riigi roll selliste teenuste arendamisel võiks seisneda tervishoiusüsteemi vajaduste defineerimises ja „liivakasti“ ehk testkeskkonna pakkumises innovaatoritele ja arendajatele, kellega koosloomes otsida Eesti jaoks sobivamaid lahendusi.

Selline testkeskkond peaks katma kogu innovatsiooniprotsessi arendusest turuni ja sisaldama nii kaudseid stiimuleid tervishoiuteenuse osutajatele digilahenduste kiiremaks kasutuselevõtuks kui ka otsest toetust arendajatele uudsete lahenduste valideerimiseks vajalike uuringute läbiviimiseks.

Lisa kommentaar

  • Kitty Kubo,
    Eesti tervisetehnoloogia klastri Connected Health innovatsioonijuht

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

4. detsember 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.