RAADIO: Omastehoolduse aspektid: mida teha dementsega?

Raadios enne salvestust (vasakult): vandeadvokaat Ants Nõmper, õendushooldushaigla juht Eve Karmo, toimetaja Kadi Heinsalu
Raadios enne salvestust (vasakult): vandeadvokaat Ants Nõmper,...

Terviseuudiste raadiosaade neljap kl 13:00 algusega keskendub omastehooldusele nii juriidilises kui ka eetilises võtmes. Stuudios on ITK õendushoolduskliiniku juht Eve Karmo ja Ellex Raidla vandeadvokaat Ants Nõmper.

Raadiosaadet saab kuulata sagedusel 92,4 megahertsi või www.aripaev.ee/raadio. Saade on samast ka järelkuulatav.

Kust alustada, kui eakas lähedane hakkab unustama, kukkuma, kõrvalist abi vajama?

Nõmper: Kuna Eestis on päris hea meditsiinisüsteem, siis ma pöörduks perearsti poole. Ilmselt on tal mingi info sellest inimesest ka olemas, seega perearst on minu esimene partner.

Milliseid etappe keskmine patsient läbib, enne kui ta jõuab õendushaiglasse?

Karmo: Jah, algama peaks teekond perearstile, kuid alati nii ei juhtu. Probleem on selles, et kui inimene ise ei soovi abi, ta ei lase meedikut koju sisse, ei pöördu ise. Omastele on protsessi algatamine niigi keeruline ja ideaalses järjekorras pöördumist näeme me oma haiglas vähe. Sein on ikka päris püsti.

Dementsusega on kummaline lugu, mingil hetkel inimene on täiesti normaalne, raske on tabada momenti, millal asi väga kriitiliseks läheb. Soomes juba esimeste dementsuse ilmingute korral tuleb meeskond kokku, koos patsiendiga arutatakse, mismoodi edasi liikuda. Meil see nii veel ei ole, oleme teel sinna.

Kas Eestis satub patsient õendushaiglasse siis juhuslikult?

Karmo: Nad satuvad hoopis teise haigusega, mitte dementsusega. Neil on kas insult, luumurrud. Meil tegelikult ei olegi tingimusi dementsuse diagnoosiga patsienti enda juures hoidmiseks, kui ta muus osas on terve.

Meil on kõige kauem haiglas oleva patsient 40aastane mees, kes viibib haiglas 2015. aastast, on koomas. Tal pole lamatisi, keha on tugev. Ta peab kusagil olema, pole muud kohta tema jaoks.

Praegu hooldusravi osutajate ühing ja Eesti Õdede Liit püüavadki koos ühiskonnale selgeks teha, et oleks vaja hooldekodu ja statsionaarse õendusabihaigla vahele vaja õenduskodu, kus poleks vaja nii suures mahus kui õendusabihaiglas, kuid siiski rohkem kui hooldekodus. Väga raske on leida õdesid nõude järgi hooldekodudesse, nagu mõni plaan ette näeb. Kuid ma näen, et on positiivseid kaasamõtlejaid selles vallas.

Mis õigused on dementsuse diagnoosiga inimesel?

Nõmper: Jah, arst mingeid õigusi kelleltki ära võtta ei saa, küll aga kaasata pereliikmeid meditsiinilistes küsimustes otsustamise juurde. Dementsete puhul on seaduses reegel, et kui inimene ise ei suuda arsti arvates enam adekvaatseid otsuseid teha, siis kaasatakse pereliikmeid.

Kas kaasamine näeb välja nii, et perearst ise näitab initsiatiiv ja tehakse leping?

Nõmper: Kindlasti perearstil võiks olla perekonna kohta ülevaade. Kui tal seda ei ole, siis küsib ta patsiendi enda käest või siis keegi on juba toonud patsiendi tema juurde, siis temaga hakatakse arutama. Tegelikult kusagil ei ole loetelu, kes on lähedane, kes ei ole – elu on väga kirju.

Kui lähedale see volitatud isik patsiendi terviseandmetele pääseb?

Nõmper: automaatselt esindaja patsiendi digilukku ei saa, küll aga patsient ise saab otsustada, kellele ta näitab andmeid. Usume, et peresiseselt suudetakse asjad ära ajada ja keegi ei kuritarvita.

Kui inimene on üksik, kuidas siis?

Nõmper: Siis on abiks kohaliku omavalitsuse ametnik, tema võib ka otsuseid langetada.

Kuidas haiglapraktikas on, kes patsiendi asju ajavad nende eest, kui vaja?

Karmo: See on väga keeruline probleem. Kui patsient on andnud info lähedaste kohta, on tore. Tihti on seal palju nimesid, sõbrannadeni välja. Keeruline on selgitada, kes siis on peamine partner. Meil on lihtne, selgitame välja, kes maksab arveid ja tema ongi meie kontakt. Kui palju infot kellelegi anda, on samuti keeruline. Meil on kurioosseid juhtumeid, kus surmatõendite enda kätte saamisel on olukordi tekkinud jne.

Mis puutub kohaliku omavalitsuse abisse, siis siingi Tallinnas on seis selline, et abivajajaid on ilmselt rohkem kui on abistajaid ja sageli ei ole seda ametnikku meil kohe vastas. Vahel satub inimene meil n-ö tänavalt või kiirabiga aktiivravihaiglasse ja sealt meile, kus ta polegi varem sotsiaalhoolekande süsteemi abi vajanud. Siis algab see koostöö haiglast. Sellistel inimestel pole tihti pangakaarte, dokumente. Mõnel pole olnud korralikku perearstisuhetki. See kusjuures on üsna tavaline. Tallinnas ju nimistud on suured, ei jõua inimene arstini või on tal keeleprobleemid või ta ei ole nõus raviga.

Kahjuks ka alzheimer on suures osas diagnoosimata. Eestkostepatsiente on ka väga vähe.

Mis on eestkoste, kust see algab ja kui keeruline see protsess on?

Karmo: Sellega tegelevad kohalikud omavalitsused, omaksed peavad sinna pöörduma ja määratakse see kohtus.

Nõmper: Reeglina eestkoste tähendab, et inimeselt on mingis ulatuses võetud tema õigused ja pandud kellegi teise juurde hoiule. Kohtu otsustada jääb, kas see on lähedane isik, või ametnik. Samuti kohtu otsustada jääb, mis ulatuses õigused võetakse: kas meditsiinilises mõttes, kas varanduslikud õigused. Probleem on selles, et meil ei ole avalikku registrit, kellel on eestkoste või mitte. Inimene ise või eestkostjad peavad seda teada andma. Kui ollakse passiivsed, siis eestkostetki ei hakataks seadma.

Kui palju võib juhtuda, et lähedane saab endale liiga palju õigusi?

Nõmper: Vanainimest ei jäeta üksi, seetõttu otsustabki seda kohus. Muidugi võib ette tulla petmisi, kuid pole põhjust arvata, et see on massiline.

Karmo: Kaasatakse ka psühhiaatreid, see ei olene vaid inimese enda soovist. Seetõttu on tähtis, et kohtuotsuses oleks ära toodud ka raviotsuste eestkoste, muidu on see otsus meie jaoks kasutu.

Kui kaua eestkoste seadmine võib aega võtta?

Nõmper: See kestab pigem kuid kui aastaid.

Kui eestkoste on seatud, kas see nullib ära eri testamendid, mida inimene on varem teinud?

Nõmper: Need on täiesti eri asjad. Testamendi teeb inimene selleks juhtumiks, et täituksid seisukohad pärast tema surma. Testament jääb kehtima siis, kui ta elab, kuid on misiganes põhjustel ebaadekvaatne. Küsimus on, kas ta sellises seisundis saaks seda ümber teha. Usun, et kergekäeliselt ei lase ükski notar testamenti ümber teinud. See on inimese turvalisuse huvides.

Mis juhtub, kui eestkostja müüb maha metsa, mis testamendi järgi on mõeldud kolmandale inimesele?

Nõmper: Testamendid on esiteks salajased. Tõsi, kui eestkoste saaja soovib müüa metsa, siis ta saab seda teha, kuid teatud tehingud peab ta kohaliku omavalitsusega kooskõlastama. Sarnane olukord on laste varaga: lapsevanem ei saa suvaliselt sellega ringi käia, on teatad piirangud.

Mis vahe on tavalisel testamendil ja patsienditestamendil?

Nõmper: Ühine nende omadus on see, et need annavad juhiseid ajaks, kui patsient ise ei saa neid enam anda. Patsienditestament annab juhiseid tervisliku seisundi kohta ja tema suhte kohta arstiga. Arstil peab olema patsiendi nõusolek ravimiseks. Patsient võib veel adekvaatsena anda reegleid, mida tohib teha tema suhtes, mida mitte.  Kuna kõik on võimalik, siis patsienditestamente tuleks koostada koos arstiga, mitte ise kodus. Parim, kui need ka notariaalselt oleks ka kinnitatud, ehkki neid ei pea notari juures kinnitada.

Karmo: See oli minu jaoks rõõmustav uudis, et selline asi Eestis on võimalik. Seda peaks inimestele selgitama, ja et otsused tuleks teha siis, kui inimene on veel selge. Kui palju me näeme seda, et inimesel ei lasta siit ilmast lahkuda, kuna omaksed seda ei taha. Ja kui piinarikas see inimestele on. Meil küll sellisel kujul patsienditestamente ei ole.

Küll aga on patsiente, kes ise keelduvad millestki, kas sonditoitmisest, söögist ja joogist, öeldes, et laske mul minna. Sellised otsused me kindlasti fikseerime ja informeerime sellest ka omakseid ja selgitame. Küllalt on neid, kes seda mõistavad ja ka neid, kes sellega nõus ei ole. Meedikutel ongi väga raske, et ühelt poolt on patsiendi tahet arvestades kuriteosüüdistus õhus ja teiselt poolt, jätkates senise tegevusega, me pikendame inimese kannatusi vastu tema tahtmist.

 

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

4. detsember 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.