Riik kaalub vanemaealiste tasuta vaktsineerimist gripi vastu

Eesti on ainuke ELi liikmesriik, kus gripivaktsiini vanemaealistele ega teistele riskirühmadele riigi poolt ei kompenseerita. Sotsiaalministeerium tahaks vanemaelaiste vaktsineerimisega alustamist järgmise gripihooaja alguses 2019. aasta sügisel.

Eesti elanike gripivastase vaktsineerimisega hõlmatus on Euroopa Liidu väikseim. Hõlmatus oli 2017. aastal 3,2% elanikkonnast ning 4,3% vanemaealistest (ELi keskmine on 56%). Samuti on meil ELi kõrgeim suremus gripi tüsistustesse. Möödunud hooajal suri gripi tõttu 94 inimest, neist 95% olid 65-aastased ja vanemad.

Kõrge suremuse üheks põhjuseks on kindlasti väga madal hõlmatus gripivastase vaktsineerimisega, seisab kirjas, mille tervise- ja tööminister Riina Sikkut saatis Eesti Haigekassa juhile Rain Laanele. Oleme ainuke ELi liikmesriik, kus gripivaktsiini vanemaealistele ega teistele riskirühmadele riigi poolt ei kompenseerita. Tervise- ja tööministrit nõustava riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoni liikmed on jõudnud arutelude, gripivastase vaktsineerimise kulutõhususe analüüsi ning Maailma Terviseorganisatsiooni soovituste põhjal järeldusele, et gripi tõttu on enim ohustatud hooldekandeasutuste vanemaealised (vanuses 65+) elanikud, kelle hulgas on suremus gripi tüsistustesse kõrgeim ning kellele tuleks vaktsineerimist kindlasti tasuta võimaldada. Teise prioriteedina on grippi suremuse vähendamisel toodud välja kogu vanemaealise elanikkonna (65+) vaktsineerimisega hõlmatuse suurendamine.

Hoolekandeasutuste elanikud on hinnatundlikud

Samuti on Sikuti sõnul murekohaks, et tihti lisatakse gripivaktsiini hinnale vaktsineerimise teenustasu, mis võib sõltuvalt tervishoiuteenuse osutajast olla vahemikus 0-10 eurot või isegi üle selle. Seega võib vaktsineerimise lõplik hind olla samuti takistuseks vaktsineerimisotsuse tegemisel. Hoolekandeasutuste elanikele on sageli ea, terviseseisundi ning rahaliste võimaluste tõttu omaosalusega tervishoiuteenused raskesti kättesaadavad. Sellele riskirühmale tasuta gripivastase vaktsineerimise võimaldamine aitab gripist tingitud suremust oluliselt vähendada.

Ministri kirjast selgub, et immunoprofülaktika ekspertkomisjoni seisukoht aprillikuus toimunud koosolekul oli, et hooldekodude vanemaealistele patsientidele tuleks riigi poolt tasuta gripivastast vaktsineerimist võimaldada. Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa ekspertidele jäi ülesandeks analüüsida korraldust (sh rahastusmehhanisme) ja kulusid, mille tulemusena on jõutud järeldusele, et kõige optimaalsem on lisada see riskirühm immuniseerimiskavasse, hankida gripivaktsiin riigihanke teel ning kompenseerida ka koduõendus- või muu sarnane teenus, mille kaudu vaktsineerimine läbi viia.

Hoopis keerulisem on olukord aga ülejäänud vanemaealiste kohordiga (umbes 253 000 inimest). Nende puhul ei ole ekspertide sisendi põhjal küsimus ainult hinnas, vaid ka hoiakutes ning madalas teadlikkuses gripivastase vaktsineerimise vajalikkusest. Selge on see, et hõlmatuse suurendamiseks tuleb suunatult tegeleda inimeste teadlikkuse tõstmise ja hoiakute muutmisega, tõdeb minister. Ta leiab, et eriti vanemaealise elanikkonna hulgas hõlmatuse tõstmiseks oleks oluline leida viis, kuidas motiveerida tervishoiuteenuse osutajaid gripivastast vaktsineerimist läbi viima.

Hõlmatuse suurenemine tekitaks vaktsiini puudujäägi

Samas tuleb paralleelselt tegeleda ka teise olulise probleemiga, milleks on gripivaktsiini kättesaadavus. Ravimitootjate selge sõnum on olnud, et seni, kuni gripivaktsiini riiklikult ei hangita, tarnivad nad Eestisse eelmise aasta hõlmatuse numbrite põhjal. See tähendab, et vaktsineerimisega hõlmatuse suurenedes tekib suure tõenäosusega vaktsiini puudujääk. Riigihankega kogu vanemaealiste kohordile vaktsiini ostmine kätkeb endas aga mitmeid riske.

Esimeseks küsimuseks on hangitavate dooside arv, sest hõlmatuse kasvu on keeruline täpselt prognoosida. Kui hankida vaktsiini kogu kohordile, siis tuleb suure tõenäosusega osa vaktsiinist hooaja lõpus maha kanda (gripivaktsiini säilivusaeg on lühike ja seda toodetakse konkreetseks hooajaks). Kui osta liiga vähe, siis on oht, et vaktsiini jääb puudu, samas kui inimestel on tekkinud sellele õigustatud ootus.

Üks võimalik lahendus oleks enne gripihooaja algust viia läbi elanike arvamuse ja hoiakute uuring, mille põhjal kaardistada end vaktsineerida soovijate arv ja mittevaktsineerimise põhjused. Uuringu tulemuste põhjal oleks võimalik hankida riiklikult vajalik kogus vaktsiini. Kuna kõige tõhusam on vaktsineerimine enne gripihooaja algust (st oktoobris), peaks vaktsineerimine koonduma kindlale ajaperioodile (nt sept-nov). See lahendus eeldab tihedat koostööd Eesti Haigekassa, Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti vahel.

Vaja on analüüsi

Tulenevalt eespool kirjeldatust leiab Sikkut, et Eestis on vajalik rakendada meetmeid grippi suremuse vähendamiseks. Haigekassal palub ta seetõttu analüüsida hooldekodude vanemaealistele patsientidele tasuta gripivastase vaktsineerimise korraldamist ja hinnata kompenseerimise kulu Eesti Haigekassa eelarvele, arvestades, et õiguslik alus gripivaktsiini hankimiseks luuakse immuniseerimiskava muudatusega. Samuti palub ta analüüsida, millised oleksid võimalikud rahastamismehhanismid, kulu ja korraldus, mis võimaldaks pakkuda tasuta gripivastast vaktsineerimist kogu vanemaealiste kohordile, võttes arvesse võimalikke riske ja kitsaskohti ning analüüsides ühtlasi ka siin kirjas välja pakutud lahenduse sobivust.

Sikkut on seisukohal, et vanemaealiste tasuta gripi vastu vaktsineerimisega võiks alustada juba järgmise gripihooaja alguses 2019. aasta sügisel.

 

 

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

4. detsember 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.