Suu kaudu hingamine võib lapse viia käitumisprobleemini

Suu kaudu hingamine võib viia erinevat terviseprobleemideni
Suu kaudu hingamine võib viia erinevat terviseprobleemideni

Suu kaudu hingamine põhjustab lastel mitmesuguseid probleeme hambumusanomaaliatest kuni vale kehahoiaku ja käitumisprobleemideni välja, rääkis ortodont Triin Jagomägi konverentsil “Kliinikum 2018”.

Õigeks näo- ja lõualuude kasvuks on vaja, et hingamine toimuks vabalt, vaikselt läbi nina. Ninahingamine on üks oluline tingimus paljude muude näo- ja lõualuude piirkonna funktsioonide tagamiseks: õige keele puhkeseis, neelamine, mälumine, kõne ja ka kehahoid.

Sageli on vale hingamismustriga seotud ka vale neelamismuster ja keele asend. Võib vaadata puhkeseisundi keeleasendit ja neelamisaegset keeleasendit. Puhkeseisundis peab keel paiknema suulaes esihammaste taga, suuhingajatel aga lebab see suu põhjas. Normaalsel neelamisel peaks keel asuma suulae eesmises osas, valel neelamisel aga surutakse keel korraks hammaste vahele. Neil, kes hingavad läbi suu, on väga raske hoida keelt õiges puhkeasendis. “Keel on väga võimaslihaseline organ, mis formeerib hambakaarte ja suulae kujunemist. Uuringute järgi ei põhjusta vale neelamismuster nii palju kõrvalekaldeid kui keele vale puhkeasend,” rääkis Jagomägi.

Suuhingamist esineb palju

Jagomägi tõdes, et näeb oma igapäevatöös pidevalt näo- ja lõualuude süsteemi põhifunktsioonide häireid ning suuhingavaid lapsi. Viimaste hulk suureneb. Korrigeerimata näo ja õhuteede funktsioonianomaaliad viivad aga erinevate sotsiaalsete ja meditsiiniliste probleemide tekkimiseni.

Jagomäg tõi välja erinevate uuringute tulemused, kus 25–50% eelkooliealistest lastest seostati uneprobleeme käitumishäiretega, 50 – 80% autismispektri häirega lastest olid uneprobleemid, 62,7% obstruktiivse uneapnoe diagnoosiga lastest olid kõneprobleemidega. Suuhingajatel lastel esineb päevane unisus, halb aju hapnikuga varustamine, raskused kuuldud materjali läbitöötamisel, mis omakorda võib viia õpiraskusteni, selgus uuringutest. Suuhingamine on seotud ka lihastoonuse muutustega kõnelemisel, mälumisel, neelamisel. Obstruktiivse uneapnoe diagnoosiga 6aastastest lastest 62% olid probleemid kõne ja neelamisega. Ka ADHD sümptomid võivad olla setud uneaegsete hingamishäiretega ja võivad leevenduda pärast adenoidide ja mandlite eemaldamist. Seetõttu on soovitatav kõiki selle diagnoosiga patsiente uneaegsete hingamishäirete osas kontrollida, märkis Jagomägi.

Kui suu on lahti, siis suu kuivab, selgitas arst. Suus peab olema sülge, et seal oleks normaalne keskkond ja oleks võimalik kaariest kontrolli all hoida. Kui suu on lahti, saavad tagumised hambad lõikuda rohkem. Sellest tuleb hambumuse muutus. Suuhingajatel on rohkem kaariest ja parodondiprobleeme. Ka on neil hääldusprobleemid.

Keele vale puhkeasend viib hambumusanomaaliate tekkeni ja ka kehaasend muutub, sest pea on kuklas ja suu avatud.

Jagomägi tõi näiteks veel ühe uuringu, mis viidi läbi 1960ndatel ja mida tänapäeval eetilistel põhjustel enam teha ei saaks. Nimetatud uuringus suleti ahvibeebidel hingamisteed ja kasvatati nad suureks suuhingajatena. Kõigil neil ahvidel arenes tugev hambumusanomaalia. Lõualuude kasvu teadlased neil enam tagasi muuta ei saanud, aga ahvidel võeti tükk keelest ära, mispeale hakkas hambumusanomaalia iseenesest taanduma. See näitab, et valel keeleasendil on hambumusanomaalia tekkimisel väga tähtis osa ning õhuteede vabastamise, ninahingamise võimaldamise ja keele asendi korrigeerimisega saab ka hambumust parandada.

Vale keeleasendi üks põhjus võib olla kinnine keelekida. Jagomägi on seisukohal, et keelekida peaks kontrollima kõigil vastsündinutel. Eriti tähelepanelik tuleks olla siis, kui imetamine on emale valus, sest see viitab lapse valele imemisvõttele, mis võib tuleneda ka kinnisest keelekidast.

Keel õigesse asendisse

Keel on võimas organ ja see on võimeline võtma väga erinevaid asendeid, kuid kuidas keelt õigesse asendisse sättida, seda peab õpetama inimesele, kellel on vabastatud keelekida või avatud õhuteed adenoidide või mandlite eemaldamisega.

“Kui patsient pole pikka aega nina kaudu hinganud, siis ei saa loota, et õhuteede avamisega hakkab ta nina kaudu hingama. Tal on vaja õppida ära uus keele asend ja läbi nina hingamine,” tõdes Jagomägi. Ta lisas, et keelekida vabastamine ei ole midagi rasket ega keerulist. “Need, kelle meie saadame lõikusele, õpivad esmalt terve keelega selgeks harjutused, mida peab vahetult pärast lõikust opereeritud keelega tegema. Kui neid ei juhendata, ei julge nad keelt liigutada ja keel võib armistudes uuesti lühikese kinnitusega jääda. Väga tõsiselt peab tööd tegema selleks, et keel vabastatud keelekidaga patsientidel töötaks,” selgitas Jagomägi.
Vastsündinutel läheb keelekida vabastamise järel lihtsamalt: nad pannakse kohe pärast operatsiooni imema ja nii nad hakkavad oma keelega harjutusi tegema.

Kinnine keelekida tingib hammaste kitsa ülakaare. Mida vanem on patsient, seda raskem on ülakaart laiendada. Kui väiksematel lastel saab seda teha kiire laiendaja abiga, sest suulae õmblus ei ole luustunud, siis teismelistel on vaja juba miniimplantaate ja täiskasvanutel peab tegema distraktsiooni ehk lõualuu katki tegema ja uuesti kokku panema. “Nendel patsientidel ei piisa sellest, et paneme breketid ja seame hambad ritta, neile on vaja tagada hea hingamisfunktsioon,” tõdes Jagomägi.

“Probleemide ringist tuleb väljapääs leida,” rõhutas Jagomägi. “Kasvaval lapsel saame me ortodontidena päris palju mõjutada lõualuude kasvu ja arengut ning koos sellega õhuteede läbitavust. Kui kasv on peatunud, siis seda enam nii kergelt teha ei saa.”

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

4. detsember 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.