Sikkut: tuleviku meditsiin on digitaalsem, heldem ja kaasavam

Tervise- ja tööminister Riina Sikkut
Tervise- ja tööminister Riina Sikkut

Meditsiini tulevik vältimatult digitaalne, rääkis tervise- ja tööminister Riina Sikkut tervishoiutehnoloogiate konverentsil.

Tervishoiutehnoloogiate konverentsil „Eesti tervishoiusüsteem: innovatsioon ja strateegia“ arutati tervishoiu digitaliseerimise ja kvaliteetsete andmete kasutamise vajalikkuse ning sellega kaasnevate arenguvõimaluste üle. Konverentsil kõnelejate sõnul on oluline osata andmeid õigesti kasutada ning kasutada ära moodsa tehnoloogia võimalused, et arendada tervishoid kiiremaks, sujuvamaks ning täpsemaks.

Konverentsi avas tervise- ja tööminister Riina Sikkut, kelle sõnul on meditsiini tulevik vältimatult digitaalne: „Ma usun, et meditsiini tulevik on digitaalne: me ei pea mitte ainult digitaliseerima praegusi protsesse, mitte ainult see pole efektiivsus, vaid me räägime laiemalt: ka näiteks tehisintellekti kasutamisest. Kõik see kokku tagab meile kõrgema kvaliteedi ja ka personaliseerituma meditsiini. Kui me räägime digitaliseerimisest meditsiinist, siis ei tähenda see, et patsiendid peavad olema IT-alaselt haritud, vaid seda, et kogu tervishoiuteenus on professionaalsem ja sujuvam. Meditsiini tulevik on niisiis digitaalsem, heldem ja kaasavam,“ rääkis Riina Sikkut. 

„Tervishoiutehnoloogiates on toimunud tohutu suur hüpe, suurem kui kunagi varem, mis muudab kogu sektorit, kuna kasutada on paremad tehnoloogiad ja rohkem andmeid,“ rääkis Sophie Clozel biotehnoloogiaettevõttest Genentech. „Varasema aja jooksul oleme tegelikult teinud väga suuri avastusi väga piiratud andmetega, arendades välja personaliseeritud meditsiini. Nüüd on meil tehnoloogiad, mis võimaldavad nii teaduse arengule kui ka kitsamalt personaliseeritud meditsiinile vaadata täiesti uue pilguga – luua tõeliselt individualiseeritud ravimeetodeid. Aga me oleme alles alguses. Viimase 20 aasta jooksul on toimunud vähiravis tohutu hüpe: varasemast vähi paikmepõhisest ravist (oli see siis kopsu-, rinna- vm vähk), kus raviti peamiselt kemoteraapiaga, on saanud tänaseks juba sihtmärkravi, mis on valitud nii kasvaja asukoha kui biomarkeri alusel.“

Eesti Haigekassa juhi Rain Laane sõnul on tervishoiusüsteemis oluline digitaliseerida kindlasti need lülid, mis muudavad protsessi sujuvamaks ja kiiremaks. „Näiteks on Eesti kiirabides selline süsteem, et kui kiirabiautodes sisestatakse patsiendi andmed jooksvalt andmebaasi, kui aga patsient jõuab haiglasse, siis prinditakse tema andmed välja ning haiglapersonal sisestab need uuesti. See on jama ja selliste asjadega me tegeleme, et tervishoiuteenus oleks kiirem ja sujuvam.“

Ülevaate tervise ja majanduse seostest andis Tartu Ülikooli õppejõud ja tervishoiuökonomist Andres Võrk, kelle sõnul on maailmamajanduse ja tervise seoseid uuritu palju, aga Eesti kohta vähem. „Me saame öelda, et tervishoid omab mõju Eesti sisemajanduse koguproduktile, Eesti tervishoiusüsteem on suhteliselt tõhus, aga raha kulutamine (investeerimine) tervishoius ei ole olnud efektiivne, sest suremuse vähenemist saavutada ei ole õnnestunud,“ rääkis Andres Võrk.

Ettekannetest kui ka paneelist jäi lisaks digitaliseerimise vajadusele kõlama ka mõte, et kui olemasolevaid andmeid/andmebaase ei kasutata, siis ei saa neid pidada andmeteks, veel vähem kvaliteetandmeteks.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib DIAGNOSTIKAKLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

03. detsember 2018

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib JÄRELRAVI KLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

10. detsember 2018

Meditsiini­uudised

6. november 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.