Kuidas tekitada tegelik konkurents tervishoius?

Adeli Rehabilitatsioonikeskuse juhatuse liige Ahti Kallaste
Adeli Rehabilitatsioonikeskuse juhatuse liige Ahti Kallaste

Konkuretsi lihtne definitsioon on, et konkurents on teenuse pakkujate (tervishoiu asutused) võitlus tarbijate (patsientide) pärast. Lihtne ja loogiline. Aga tervishoius on tarbijaks patsient, mitte haigekassa. Hankega on ametnik teinud valiku patsiendi eest ning see ei ole konkurents, veel vähem selle edendamine, kirjutab Adeli Rehabilitatsioonikeskuse juhatuse liige Ahti Kallaste.

Taavi Tillmann: Lasnamäe arstide lepingute probleem illustreerib, miks tervishoius konkurents ei tööta.

Kadri Matteus: ravi rahastamine riigihanke vormis – kas konkurentsi edendamine patsientide tervise arvelt on ikka õigustatud?

Nagu ikka, on haigekassa riigihange jätkuvalt kuum teema. Riigihanke vormi sobimatuse kohta tervishoiuteenuste hankimisel on olnud ka teemaks jube enne hankeprotsessi. Seda ka 2016. a lõpus riigikogu sotsiaalkomisjonis, kus selles osas valitses harvaesinev üksmeel.

Taavi Tilmanni viited „Erasektor nopib kirsse; Erasektor «ravib» seal, kus pole vaja; Erasektor lõikab nurki“, ei ole asjakohane. Sellist lähenemist võib aeg-ajalt kohata laiemalt, sh ka nn riigihaiglates. Selline sõnastus sobib aga hästi meie tervishoiupoliitikat kujundavate ametnike tööarsenali. Iga põhjus, selleks et erameditsiini tähtsust vähendada, sobib. Tulevikus me kuuleme kindlasti erinevaid põhjendusi viitega selles artiklis toodule.

Samas ei tasu olla tema artikli suhtes lõpuni kriitiline. Mitmed valukohad on seal välja toodud ja sobivad ka tänasesse tervishoiu riigihanke konteksti. Kindlasti on lugemist väärt Kadri Matteuse mõtted riigihanke vormi sobimatuse kohta tervishoiu teenuste hankimisel.

Kui riik hangiks sellisel viisil teedeehitust, siis sõidaksime me praegu kruusateedel. Vahe tervishoiuga on siin see, et ebakvaliteetne teedeehitus lastakse ümber teha, halb otsus tervishoius lõpeb halvemal juhul kalmistul. Siin ei ole enam midagi ümber võimalik teha.
Ei hakka lahkama selle hanke vigu (seda on juba küllalt tehtud) , pigem vaatasin tervishoiu konkuretsi teemat.

Konkurents

Konkurentsi lihtne definitsioon on, et konkurents on teenuse pakkujate (tervishoiu asutused) võitlus tarbijate (patsientide) pärast. Lihtne ja loogiline. Aga tervishoius on tarbijaks patsient, mitte haigekassa. Hankega on ametnik teinud valiku patsiendi eest, ning see ei ole konkurets, veel vähem selle edendamine. See, mida me Eesti olmepoliitikas pidevalt näeme, ka käesoleva hanke puhul:  

- konkuretsi edasiviivast jõust räägivad kõige enam need, kes sellest kõige vähem teavad. On kusagilt kuulnud, et pidi olema edasiviiv jõud. Kuidas viib, seda ei tea, aga pressiteadetes ei olegi see oluline; 

- kõik mistahes vormis vabandused on ebaõnnetumise õigustamiseks head.

Käesolev eriarstiabi teenuste hange toimus väikese osa, 7% mahu  pärast, 93% HVA haiglatele jagatud vahendid ei oma mingi konkuretsi elementi. Tegelikult ei tekitatud konkuretsi, vaid oli 7% mahu ebaõnnestunud riigihange.

Kuidas saaks tekitada konkurentsi tervishoius?

See hakkab tekkima siis, kui patsient ise otsustab, kelle juures ta end ravib.  Siis kehtib ka arst – patsient püsiv ravisuhe, samuti ka arsti (ja tervishoiuasutuse) vastutus patsiendi ees. Kui ametnik teeb hanke tulemusel otsuse patsiendi eest, siis kes vastutab ravi (halbade?)  tagajärgede  eest? Sh ka tulevane tekkiv  vastutuskindlustus ehk kes maksab vea eest, kui patsient suunati valet valikut tegema?

Oleks  mõistlik rakendada erineva pikkusega stsenaariume olukorra lahendamiseks.

Lühem perspektiiv oleks järgmine.

  1. Haigekassa ei korralda riigihanget tervishoiuteenuse ostmiseks, vaid kehtestab kriteeriumid raviasutustele, milledele vastavuse korral on tervishoiuasutusel õigus osutada haigekassa rahastusel erinevaid eriarstiabi teenused.  Haigekassa ja terviseamet teostavad kontrolli, et need kriteeriumid on täidetud, sh ka võimekust teenust osutada.  Asutuse ja haigekassa vahel sõlmitakse nt raamleping.  Selline leping ei taga ei ravijuhtude arvu ega patsiente, aga see annab õiguse osutada teenust, mille eest on haigekassa valmis tasuma. 
  2. Hind on konkuretsi üks tähtsamaid elemente.  Haigekassa kinnitab riigipoolse hinna ravijuhule või üksikteenusele ning kehtestab vajadusel ka piirangud patsiendi omaosalusele , mis võivad erineda tavapärasest visiiditasust. Siinkohal peavad asutused ise kehtestama oma ravihinnad. Hind sõltub palju sellest, millised on asutuse kulud ja milliseid investeeringuid on tehtud tehnoloogiasse ja väljaõppesse.  Ei saa välistada, et osadel asutustel tulevad hinnad oluliselt madalamad haigekassa hinnakirjast. Odavalt saab teha ka ilma seadmeteta.
  3. Patsient teeb ise valiku (ja ravieelarve liigub koos temaga), millises asutuses ja millise omaosalusega ta teenust soovib. Riik tasub ainult oma osa sellest teenusest , ehk kehtestatud piirhinna.

Oluline on leida selline lahendus, kus avatud süsteem ei tekitaks haigekassa eelarvesse auku. Samuti tulevad siinkohal mängu ka HVA haiglad, kellede juurest võivad osa kliente „minema jalutada“.

Samas hakkabki tekkima tegelik konkurets asutuste vahel. Siis ollakse taas motiveeritud tegema pikaajalise vaatega plaane, mitte aga „osalema lühiajalises loteriis“. 

Solidaarsus tervishoius ei kao sellise lahenduse puhul kuhugi. Väide, et niimoodi jääks keegi teenusest kuidagi ilma, ei ole asjakohane. Teenuseid jäävad osutama nii riigi- kui eratervishoid erinevate hindadega.  Riigihaiglad ka haigekassa hinnakirja alusel täies ulatuses, samal ajal osaleb riik solidaarselt kõikide abivajajate tervisekulude katmisel.

Teisalt on Eesti tervishoiu peamine häda mitte raha, vaid spetsialistide vähesus. Soome (ja mitte ainult) on jätkuvalt atraktiivne asukoht töötamiseks. Riiklik tervishoiupoliitika HVA haiglate ja eratervishoiu vastandamisel viib ainult olukorra halvenemisele inimeste tervise arvelt. Selle asemel , et omavahel teenuseid integreerida ning kasutada ka teineteise spetsialistide ressursse,  toimitakse hoopis vastupidises suunas. Siin oleks vaja riiklikul tasemel mõtte- ja hoiakute kardinaalset muutust.

 

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

4. detsember 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.