PERH ei toeta kiiritusravi pakkujate ringi laiendamist

PERHi kiiritusravikeskus
PERHi kiiritusravikeskus

Eesti Kliiniliste Onkoloogide Selts tegi sotsiaalministeeriumile ettepaneku lubada loodavas Tallinna Haiglas kirurgilise ja süsteemravi kõrval tegeleda ka kiiritusraviga, st luua kolmas vähiraviga tegelev kompetentsikeskus. Põhja-Eesti Regionaalhaigla ettepanekut ei toeta.

Eesti Kliiniliste Onkoloogide Selts (EKOS) pöördus tervise- ja tööministri poole palvega toetada uude Ida-Tallinna Keskhaiglasse kiiritusravi integreerimist. EKOS on seega esitanud sotsiaalministeeriumile pöördumise, kus tehakse ettepanek Eesti vähiravi kvaliteedi edasiseks tõstmiseks, lubada loodavas Tallinna Haiglas kirurgilise ja süsteemravi kõrval tegeleda ka kiiritusraviga, st luua kolmas vähiraviga tegelev kompetentsikeskus 1,3 milj elanikuga riigis.
„Leiame, et esitatud ettepanek on ilmselgelt põhjendamatu ning Eesti tervishoiule mittevajalik,“ seisab kirjas, mille Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse esimees Agris Peedu saatis sotsiaalministeeriumile.

Kirjas selgitatakse, et alates 2016. aasta sügisest on Eestis kasutusel 6 lineaarkiirendit (4 Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, 2 Tartu Ülikooli Kliinikumis), mis teeb 4,6 lineaarkiirendit 1 miljoni elaniku kohta.

2012. aastal, kui kasutuses oli veel 4 kiirendit, jäi optimaalse kiiritusravi kättesaadavusega katmata 20-40% patsiente. Võrreldes 2012. aastaga prognoositakse aastaks 2025 HERO analüüsi andmetel Eestis kiiritusravi vajaduse kasvu 3,2%. Kasvu prognoositakse eelkõige eesnäärme, kopsu, pea ja kaela ning pärasoole kasvajate osas. Seega on aastate jooksul kasvanud kiiritusravi vajadus, kuid samas on paranenud ka kiiritusravi kättesaadavus.

Pakkujatel on veel kasutamata potentsiaali

„Mõeldes aparatuuri laiendamisele, on meile teadaolevalt Tartu Ülikooli Kliinikumis potentsiaalselt ruumi veel 2 kiirendi paigaldamiseks. Regionaalhaigla strateegia näeb ette 2 uue kanjoni ehituse. Seega oleks kahe keskuse peale kokku 10 kiirendit, mis viiks kiirendite arvu 1 miljoni elaniku kohta 7,7,“ selgitab Peedu.

„Leiame, et tuleks säilitada kompetentsikeskused Tallinnas ja Tartus ning seda just eeskätte seepärast, et patsiendile oleks tagatud ravi võimalikult lähedal oma kodukohale. Siiski leiame, et kahe keskuse vahel tuleb tööjaotust veelgi tõhustada ja seda just harvaesinevate kasvajate kiiritusravi osas. Oleme temaatikat arutanud käesoleval aastal Tartu Ülikooli Kliinikumiga ning loodame, et leiame juba 2019. aastal haiglate vahel parim lahenduse,“ lisab ta.

Peedu toob välja, et PERH toetab sotsiaalministeeriumi poolt 08.12.2017 Tallinna abilinnapeale saadetud kirjas väljendatut, et „Sotsiaalministeerium ei toeta Põhja-Eestis kiiritusravi osutamise dubleerimist Tallinna Haiglasse.“ ning et „Spetsiifiliste kiiritusravi kompetentside killustamine Tallinnas kahe keskuse vahel on samuti ebaratsionaalne, arvestades mh asjaolu, et valdkonna spetsialistide piiratud arv limiteerib juba täna teenuse osutamist.“

Ressursi parem kasutus

EKOS ei ole oma pöördumises maininud, kui suurt kiiritusravi osakonda tulevasele Tallinna Haiglale ette nähakse. Ilmselgelt ei saaks see olla suuremahuline, arvestades Eesti elanike arvu ja ka asjaolu, et vähem kui kümne kilomeetri kaugusel asub Eesti suurim kiiritusravile spetsialiseerunud keskus Regionaalhaiglas, märgib Peedu. Väga oluline aspekt ongi tema sõnul olemasoleva kiiritusravi ressursi optimaalne kasutus.

Hollandis, kus kiirendite arv kiiritusravi keskuse kohta on üks suurimaid Euroopas, on publitseeritud analüüsis rõhutatud, et suurem keskus võimaldab lisaks kuluefektiivsusele juurutada ka oluliselt kiiremini uusi ravitehnikaid ja ravimeetodeid.

ECCO arvamuse kohaselt on innovatiivsetele ravitehnikatele ligipääs enim ohustatud riikides, kus kiiritusravi on killustatud väikeste keskuste vahel, kus jääb vajaka pädevusest kvaliteetse teenuse tagamisel.

Majandusliku efektiivsuse aspektist on eelistatud suuremad kiiritusravi keskused. Mida rohkem on lineaarkiirendeid ühes osakonnas ehk mida rohkem kiiritusravi kuure aastas tehakse, seda odavam on ühe kiiritusravi kuuri tegelik maksumus, viitab Peedu.

Publitseeritud on mitmeid analüüse, mis näitavad just suuremates kiiritusravi keskustes ning suurema töökogemusega personali korral statistiliselt olulist kasu nii elulemuse paranemisele kui kõrvaltoimete vähenemisele. Kiiritusravi arsti kogemus on eriti oluline just komplekssete ja ressursimahukate ravimeetodite (IMRT/VMAT, stereotaktiline ravi) kasutamisel.

Teravaim küsimus on personal

„Paraku ei ole EKOS oma pöördumist kirjutades osutanud kõige teravamale kitsaskohale kiiritusravi kättesaadavuse osas. See ei ole juba täna ja lähiaastatel enam mitte niivõrd aparatuur, vaid pädeva inimressursi koolitamise võimekus kiiresti arenevas kõrgtehnoloogilises valdkonnas,“ märgib Peedu.

Erialases kirjanduses rõhutatakse erinevate vähiravi subspetsialiteetide tugevat koostöövajadust, interdistsiplinaarset haridust ja parimate raviotsuste tegemist läbi multidistsiplinaarsete konsiiliumite.

Regionaalhaigla kiiritusravi keskus on teinud Ida-Tallinna Keskhaiglaga koostööd alates 2010. aasta lõpust tagades kiiritusravi spetsialistide olemasolu sealsetes onkoloogilistes konsiiliumites ning seda järjepidevalt laiendades. Senine koostöö on sujunud kollegiaalses õhkkonnas.

Süstemaatilist patsientide raviviivitust, tingituna liikumisest kahe 6 kilomeetri kaugusel asuva raviasutuse vahel, ei ole täheldatud, kinnitab Peedu. Aastas on suunatud läbi konsiiliumite regionaalhaiglasse kiiritusravile ca 220 patsienti ja tagatud kõigile patsientidele rahvusvaheliste ravijuhistele kohane multimodaalne käsitlus. Regionaalhaigla on valmis ka planeeritava Tallinna Haiglaga sarnaseks koostööks.

Peedu lisab, et kiiritusravi keskuse edukaks ja ohutuks toimimiseks ei piisa vaid onkoloogide olemasolust. Kiiritusravi on kompleksne tegevus, meeskonda kuuluvad lisaks arstidele meditsiinifüüsikud, dosimetristid, kiiritusravi tehnikud, insenerid, patsiente nõustavad õed. Eestis toimub kõigi nende spetsialistide väljaõpe baashariduse järgselt kiiritusravi osakondades ja IAEA koostööprojektide raames Euroopa erinevates kiiritusravi keskustes, rahvusvahelistel kursustel.

Olukorras, kus kiiritusravi erinevate personalikategooriate kättesaadavus ja õpe Eestis on ebapiisav, oleks vastutustundetu veel ühe kiiritusravi keskuse loomine, leiab Peedu. Regionaalhaiglal on võimekus pakkuda kõrgel tasemel raviteenust Põhja-Eestis kui ka kaugemal elavatele patsientidele ilma piirava statsionaari järjekorrata.

PERH ei toeta keemiaravi pakkumist Saaremaal

„Vähiravi kompetentsikeskusena märgime täiendavalt, et meie fookuses on ka keemiaravi vajavad patsiendid, kes elavad Tallinnast väljaspool,“ seisab kirjas. „Teeme väga head koostöös Pärnu Haiglaga, mille piirkonna keemiaravi vajavad patsiendid saavad keemiaravi kohapeal Regionaalhaigla arstide abiga.“ Kuivõrd on tõusetunud ka küsimus keemiaravi pakkumisega Saaremaal elavatele patsientidele, siis selgitab PERH järgmist.

Saaremaa haigetele on kohapeal kvaliteetse keemiaravi teenuse täies mahus pakkumine keeruline, kuid alternatiivse variandina Tallinnas toimuvale keemiaravile pakume omalt poolt välja võimaluse ravida end Pärnu Haiglas, mis asub Saaremaale oluliselt lähemal. Kui riigi ja valla abiga õnnestuks ka haigete transporditeenust mugavamaks ja hinnalt soodsamaks muuta, siis see kergendaks Saaremaa vähipatsientide olukorda märgatavalt.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

4. detsember 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.