Mida on Eestil Soome patsiendikindlustuse süsteemist õppida?

Tervise- ja tööminister Riina Sikkut
Tervise- ja tööminister Riina Sikkut

Soomes on patsiendikindlustuse süsteem toiminud juba aastakümneid, seetõttu oleme ka Eesti loodava süsteemi aluspõhimõtete väljatöötamisel Soomest eeskuju võtnud, kirjutab tervise- ja tööminister Riina Sikkut.

Viibisin oktoobri lõpul visiidil Soomes, kus kohtusin Soome sotsiaal- ja terviseminister Pirkko Mattilaga ning tutvusin Soome patsiendikindlustuse süsteemiga. Visiidi eesmärk oli saada Soome süsteemi toimimisest ja selle võimalikest kitsaskohadest rohkem infot, et võiksime Eestis loodava süsteemi ülesehitamisel nende kogemusest õppida.

Septembris alustas sotsiaalministeeriumi juures tööd valdkonna partneritest moodustatud patsiendikindlustuse töörühm, mille ülesanne on viia lõpuni Eestis pikalt ettevalmistatud patsiendikindlustuse loomine. Koos sellega on plaanis kaasajastada ka patsiendiohutuse süsteemi, et soodustada ravivigadest teavitamist ja nende ennetamist. Aasta lõpuks on kavas saata patsiendikindlustuse loomise eelnõu ametlikule kooskõlastusringile ja seejärel esitada valitsusele.

Soomes on mitmekümne aastane kogemus

Kuus aastat tagasi, kui Eestis algasid arutelud tervishoiutöötjatele ja raviasutustele praeguse vabatahtliku vastutuskindlustuse asemel kohustusliku kindlustussüsteemi loomiseks, oli Soome kogemus esimene, millega lähemalt tutvust tegime. Kokkusaamisi ja kogemuste vahetamist on ametnike vahel olnud ka varem. Seekordse Soome visiidi tegi eriliseks see, et praeguseks on meil juba olemas eelnõu tööversioon ning seetõttu olid ka meie küsimused Soome kolleegidele hoopis üksikasjalikumad.

Soomes muudeti patsiendikindlustus kõigile tervishoiuteenuste osutajatele kohustuslikuks aastal 1987. Teistes Põhjamaades on loodud sarnased süsteemid: Taanis aastal 1992, Rootsis 1997, Islandil 2000 ja Norras aastal 2003. Soomlased on oma süsteemi regulatsiooni ja korraldust mitmel korral muutnud, kuid on selle toimimisega üldjoontes rahul. Ka ühiskonna usaldus süsteemi vastu on küllalt kõrge - kohtusse jõuavad vaid väga üksikud juhtumid.

Mittesüüline süsteem soosib vigadest õppimist

Peamine ja olulisim põhimõte, mida oleme Soome süsteemist õppinud, oli süü tuvastamisest loobumine. Me ei taha arsti ühe eksimuse pärast eluajaks karistada. Eksimisel on vahel ka objektiivsed põhjused. Seega kui arst tahab pädevust suurendada ja edasi töötada, peab see võimalus tal olema. Soome süsteemis ei tuvastata tervisekahju põhjustanud ohujuhtumi või ravivea puhul hüvitise saamise tingimusena süüd, vaid asjaolu, et konkreetset tagajärge oleks olnud võimalik vältida, sh et kogenum tervishoiutöötaja oleks samas olukorras tegutsedes saanud kahju vältida. Sarnane lähenemine on kasutusel ka teistes Põhjamaades ning seda peetakse oluliseks ja positiivselt toetavaks patsiendiohutuse ja ravikvaliteedi parandamisel. Tervishoiutöötajaid julgustab see avatult kõigi probleemidega tegelema ja suunama peamise tähelepanu juhtumitest õppimisele ja nende ennetamisele. Samas on selline süsteem ka ühiskonna jaoks tervikuna piisavalt õiglane ja turvaline.

Üks kindlustuskeskus teeb hüvitise taotlemise patsiendile lihtsamaks

Soomes on loodud patsiendikindlustuskeskus (Potilasvakuutuskeskus, PVK), mis koondab kõiki seda kindlustusliiki pakkuvaid kindlustusandjaid ja käsitleb kõiki ravi osutamisel tekkivaid välditavaid ravivigu. Sarnase keskse organi loomine on üks kaalumiskohti ka Eestis. Kuna see on praegu arutelul patsiendikindlustuse töörühmas, siis oli see ka üks olulisi küsimusi, mille vastu Soomes huvi tundsime.

Selle alternatiiv oleks mõnevõrra odavam ja regulatiivselt lihtsam lahendus, kus iga kindlustusandja, millega raviasutus omale kindlustuslepingu sõlmib, käsitleb juhtumit ise, sh tegeleb nii kahju hindamise kui hüvitamisega. Ühtse kindlustuskeskuse olemasolu Soome süsteemis teeb patsientide jaoks kaebusega pöördumise väga lihtsaks ning tagab ka kõikide juhtumite ühetaolise käsitluse. PVK tegeleb Soome süsteemis juhtumiga ka nö kindlustuseta juhtumite korral, kus raviasutus on mingil põhjusel jätnud kindlustuslepingu sõlmimata. Vähem oluline pole, et PVK edendab patsiendiohutust teadustööks arvutuste tegemisel ja statistika koostamisel. Samas on oluline silmas pidada, et PVK käsitleb ainult kindlustusküsimusi ega võta seisukohti halva käitumise ega muu sobimatu kohtlemise suhtes.

Need on vaid paar näidet olulisematest teemadest, kus saame Soome süsteemi kogemust kasutada. Kontaktid Soome kolleegidega jätkuvad patsiendikindlustuse teemal kindlasti ka edaspidi.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib JÄRELRAVI KLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

10. detsember 2018

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib DIAGNOSTIKAKLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

03. detsember 2018

Meditsiini­uudised

6. november 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.