Arutelu apteekide omandipiirangu üle jätkub

Reformierakonna liige Hanno Pevkur
Reformierakonna liige Hanno Pevkur

Riigikogus läbis eile esimesel lugemise ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega opositsioon tahab pöörata tagasi otsus, et apteekide omanikud saavad aastast 2020 olla vaid proviisorid.

Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et eelnõu eesmärgiks on maandada riskid, mis tekkisid ravimiseaduse muutmiste käigus ning mille realiseerumise oht on vahepealse perioodi jooksul selgemaks saanud. Eelnõu eesmärgiks on kaotada apteekide omandipiirangud, samas säilitada võimalus kohustada suuremaid apteegipidajad avama maapiirkondades apteeke, tagamaks apteegiteenuse kättesaadavus üle Eesti. Selle eesmärgi toetamiseks ja apteegiteenuse kättesaadavuse parandamiseks maapiirkondades on ettepanek lõpetada haruapteekide tegevus linnades hiljemalt juuniks 2020.

Kaks suurt eesmärki

Riigikogu ees seaduseelnõu tutvustanud Hanno Pevkur selgitas, et eelnõu üks suur eesmärk on mitte piirata omandit ehk mitte öelda riigi poolt ette niigi ülereguleeritud ja niigi väga täpselt reguleeritud ravimiturul, kes võib olla ühe apteegi omanik. 

Teine suur eesmärk on, et haruapteekide võimalik kinnipanek järgmise aasta suvel tegelikkuseks ei saaks. Pevkur tõi välja, et kui me haruapteekide võimalikust piirangust tulenevast sulgemisest räägime, siis suurusjärgus me räägime 50-55 apteegist, kes võidakse sulgeda järgmise aasta suvel. Ta tõi näite, et Ida-Virumaal tähendab see pea poolte apteekide sulgemist: 32-st Ida-Virumaal olevast apteegist 14 peavad uksed sulgema. „Üks võimalik lahendus on, et lükkame edasi selle probleemi. Teeme väikese muudatuse ja lükkame haruapteekidele kehtiva regulatsiooni samasse kaugusesse, mis on põhiapteekide omandile kehtestatud piirangud. Aga ma julgen väita, et ka see ei ole lahendus. Igasugune peitusemäng apteekide või mis iganes ettevõtte omandis ei ole õigustatud,“ leidis Pevkur.

Ta viitas, et konkurentsiamet on öelnud, et omandipiirang ei ole õigustatud ning samamoodi on öelnud ka justiitsministeerium. Pevkur tsiteeris justiitsministeeriumi seisukohta, mis on: "Tarbijale annab parima tulemuse vaba konkurents, kus nii hulgimüüjatele kui ka apteekidele ei ole sätestatud majandustegevuse piirangut." Samal seisukohta on Pevkuri sõnul väljendanud ka kaubandus-töösuskoda. "Kui me võtame nüüd Konkurentsiameti, Justiitsministeeriumi ja kaubandus-tööstuskoja arvamuse, et üks omandipiirang ei ole õige, siis ma arvan, et sellele peab Riigikogu suur saal reageerima," märkis Pevkur.

Omandipiirangute kehtestamisele eelnes pikk arutelu

Riigikogu liige Heljo Pikhof märkis istungil, et apteegireformi arutati nelja aasta eest seaduse vastu võtmise ajal põhjalikult. Möödunud aasta jooksul arutati menetluses olevat eelnõu korduvalt sotsiaalkomisjonis ning ka sotsiaalkomisjoni ja õiguskomisjoni ühisistungil.

Pikhof omakorda viitas õiguskantsleri seisukohale, mis on, et riigikogu ei ole apteegireformi kavandades ületanud põhiseaduslikke piire ning on seisukohal, et 2014. ja 2105. aastal otsustatud apteegireformiga kohanemiseks on antud ka piisavalt aega. Pikhofi sõnul on proviisorapteekidele uute reeglite järgi juba tegevuslubasid välja antud. Kui nüüd seadusandja asuks praegu kehtivaid reegleid muutma, oleks omakorda riivatud nende turuosaliste õiguspärane ootus, kes on aegsasti teinud ettevalmistusi, et viia oma tegevus seaduse nõuetega kooskõlla.

Pikhof tõi välja, et enamik Euroopa Liidu liikmesriikidest on kehtestanud nii omandipiirangud kui ka vertikaalse integratsiooni keelu. Kasutatakse ka muid turgu reguleerivaid meetmeid, näiteks riigiomandus, geograafilised ja demograafilised asutamispiirangud, piirangud turuosale, apteekide kettidesse koondumise keeld jne.

Pikhof viitas ka Õiguskantslerile ja Riigikontrolli auditile, mis näitab, et ravimite jae- ja hulgimüügiturg on Eestis kokku kasvanud. See omakorda tähendab, et apteegid on hulgimüüja jaoks turustuskanal, milles domineerivat ketti moodustanud hulgimüüja ärihuvid ning proviisori roll on neid ärihuvisid realiseerida. Sellises raamistikus tegutsevaid proviisoreid ei saa Pikhofi sõnul pidada hulgimüüjast äriliselt sõltumatuks. „Proviisori sõltumatus oma igapäevategevuses, näiteks ravimi valiku üle otsustamisel, on kindlasti suurem, kui ta teeb need otsused hulgimüüja mõjuta ning peab apteegi ravimitega (sh käsimüügi ravimid) varustamiseks ühel ajal läbirääkimisi mitme erineva hulgimüüjaga. See võiks hulgimüüjate vahel tekitada konkurentsi, mis omakorda võiks parandada apteegi ravimivalikut ning pidurdada ka ravimite hinnatõusu,“ ütles Pikhof.

Rohkem arvestamist

Hulgimüüjatele võiks apteegireform seega tähendada, et neil tuleb senisest enam arvestada proviisorite omanikuhuvidega ning pakkuda üldapteekidele nii soodsaid ravimite sisseostuhindu kui ka mõistlikke tarne- ja maksetähtaegu ning tingimusi, märkis Pikhof. Proviisorite sõltumatuse kõrval tuuakse piirangute põhjendustes esile vajadus tõhustada konkurentsi. On ju riigil kohustus kaitsta inimeste tervist ja apteegiteenus on osa tervishoiusektorist, mis pole päris tavapärane majandustegevus.

„Ja lõpetuseks, sotsiaalministeerium on andnud teada, et tegeleb apteegireformi jõustamiseks vajaliku rakenduskavaga. Kaalutakse näiteks proviisoritele subsideeritud laenu andmist või riigi tagatist laenule, apteekrid lähtetoetuse tõstmist, proviisori õppemahu suurendamist, müügikeskkonna loomist Ravimiameti veebilehel, Konkurentsiameti õiguste laiendamist omandisuhete tuvastamiseks,“ märkis Pikhof.

 

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib DIAGNOSTIKAKLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

03. detsember 2018

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib JÄRELRAVI KLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

10. detsember 2018

Meditsiini­uudised

6. november 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.