Mugava surmaga seotud tegurid väga eakatele

Väga eakate inimeste jaoks on tõenäolisemalt mugavam surra oma kodus või hooldekodus kui haiglas. Seda näitavad Cambridge’i Ülikoolis läbi viidud uuringu tulemused.

Kuigi enamik väga eakaid inimesi kirjeldas elu lõpufaasis sümptomeid nagu meeleheide, valu ja depressioon, tegid teadlased kindlaks, et nendega ei tegeleta alati tõhusalt.

Uuringu põhjal, mille tulemused avaldati ajakirjas BMC Geriatrics, väidavad teadlased, et tehtud tähelepanekud tõstavad esile vajaduse parandada igakülgselt kogu eakatega tegeleva hoolduspersonali väljaõpet ning pöörata erilist tähelepanu praegustele puudujääkidele palliatiivravi arstide töös. Kuna eeldatav eluiga pikeneb, sureb üha rohkem inimesi järjest vanemas eas, ning seetõttu esineb neil mitmeid sellega seotud haigusi nagu näiteks dementsus, südamehaigused ja vähk, mis muudavad elu lõpufaasi keeruliseks. Suurbritannias on üksnes veerandsajandi jooksul 85aastaselt või vanemalt suremise osakaal järsult suurenenud. Kui 1990. aastal moodustasid need juhtumid üksnes ligikaudu viiendiku, siis praegu juba peaaegu poole kõikidest surmajuhtumitest.

Vanemad inimesed, kellel esineb dementsus, kirjeldavad elu lõpufaasile lähenedes mitmeid sümptomeid, ning kui neid piisavalt kontrolli all ei hoita, võivad need suurendada probleeme ja halvendada inimese elukvaliteeti. Kuigi mõned elu lõpule lähenevad inimesed võivad eelistada surra kodus, sureb tegelikult oma kodus vaid väike osa kõige vanematest ehk üle 85aastastest isikutest. Suurbritannias sureb hooldekodus või saab kodus eripalliatiivravi vähem vanemaid inimesi kui nooremates vanuserühmades, ning vanemas eas toimuvate surmade osas liigub trend järk-järgult haiglas suremisest pikaajaliste hooldusasutuste suunas.

Tuttav keskkond on toeks

Kõige eakamate inimeste sümptomite kontrolli all hoidmisest või sellest, kas hooldus erinevas keskkonnas võimaldab neil mugavalt surra, on vähe teada. Selle teadmistetühiku täitmiseks uurisid Cambridge’i Rahva Tervise Instituudi teadlased seoseid faktorite vahel, mis võivad olla seotud mugavusega väga eakate inimeste haiguse lõpufaasis: füüsiline ja kognitiivne puue, hoolduspaik ja ümberpaigutamised haiguse lõpus, ning surmapaik. See uuring hõlmas 180ne 79- kuni 107aastase inimese andmete retrospektiivset analüüsi.

Teadlased tegid kindlaks, et vaid üks igast kümnest uuringus osalenud isikust suri ilma kurnatuse, valu, depressiooni ja deliiriumi või segaduse sümptomiteta, ning enamik inimesi oli kogenud kahe või enama nimetatud sümptomi kombinatsiooni. Kirjeldatud ravitavatest sümptomitest tegeleti valuga enamikul juhtudel, kuid ainult pooltel oli ravi tõhus. Depressiooniga patsientidest sai sümptomi ravi ainult väike osa.

Võrreldes inimestega, kes surid haiglas, oli mugava surma tõenäosus inimestel, kelle elu lõpuosa hooldus leidis aset hooldekodus või kes surid oma tavapärasel aadressil (olenemata sellest, kas tegemist oli nende enda kodu või hooldekoduga), neli korda kõrgem. Kogukonnas elavatel inimestel, kes kasutasid tugiteenuseid rohkem kui kord nädalas, ning inimestel, keda hooldati haiguse lõpufaasis kodus, ent kes surid seejärel haiglas, oli surm tõenäoliselt vähem mugav.

“See, kuidas me ühiskonna vanimate liikmete eest nende elu lõpul hoolt kanname, on kogu maailmas üks suuremaid probleeme,” ütleb uuringut juhtinud doktor Jane Fleming Cambridge’i rahva tervise ja esmase ravi osakonnast. Ta lisab, et Suurbritannia pole ainus riik, kus oleks tarvis eakate inimeste pikaajalise hoolduse rahastamise kiiret läbivaatamist koos personali koolitamise ja arendamisega selles sageli alahinnatud sektoris. “Tänu uuringu tulemustele on küll julgustav teada, et suurem osa väga vanadest inimestest (sealhulgas dementsetest) on veetnud elu lõpufaasi mugavalt, kuid me peame rohkem vaeva nägema, et tagada kõikidele mugava suremise võimalus olenemata nende asukohast,” ütleb Fleming.

Teadlased väidavad, et antud uuring tõstab esile vajaduse parandada igakülgselt ja kõikidel tasanditel kogu eakatega tegeleva hoolduspersonali väljaõpet. “Juurdepääsu parandamine tugiteenustele ja palliatiivravile ühiskonnas peaks olema prioriteet, vastasel korral ei pruugi koju jäämine elu lõpufaasi hoolduse jaoks alati kõige mugavam variant olla ning hoolduses esinevad puudujäägid võivad viia enne surma haiglasse paigutamiseni,” lisab üks uuringu läbi viinud teadlastest doktor Morag Farquhar, kes töötab East Anglia Ülikoolis.

Kogu personal vajab väljaõpet

Vastupidiselt üldisele arvamusele näitab läbi viidud uuring teadlaste sõnul, et head hooldekodud võivad pakkuda väga eakatele elu lõpufaasis varjupaigaga võrreldavat hooldust, võimaldades pidevat hooldamist tuttava personali poolt. Siiski aga väidavad nad, et seda tuleks tunnustada ja toetada personali väärtustamise kaudu, tagades neile juurdepääsu koolitusele ning parandades sidemeid esmaste ja kogukondlike tervishoiuteenuste osutajatega. “Suurbritannias tuleks konkreetselt tähelepanu pöörata praegusele palliatiivravi arstide vähesusele, sest koolitusmahud ei vasta vajadusele, kuid arengumaades on nimetatud puudus veelgi suurem,” märgib üks uuringu läbi viinud teadlastest Rowan Calloway.

“Tulevikus hõlmab kogukondlik hooldus üha rohkem mittespetsialiste, mistõttu on oluline, et kõik multidistsiplinaarsete meeskondade liikmed, oleks saanud korraliku palliatiivravi ja tugihoolduse alase väljaõppe,” lisab ta.

Science Daily
tõlkis Kalle Klein

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib DIAGNOSTIKAKLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

03. detsember 2018

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib JÄRELRAVI KLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

10. detsember 2018

Meditsiini­uudised

6. november 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.