Andres Lasn: EMO ja perearstiabi rahakasutamise võrdlus

Perearst Andres Lasn.
Perearst Andres Lasn.

Riigikontroll avaldas 23.10 auditi erakorralise meditsiini osakonna kasutamisest, kus toodi välja, et 2017. aastal määrati EMOdes 57% patsientidest sinine või roheline triaažikategooria, mis aga ei eelda vältimatu abi osutamist.

EMO raviarvete maksumus oli 2017. a umbes 153 mln eurot, samal ajal kui eriarstiabi kulutas 629 mln eurot ja perearstiabi 114 mln eurot. Riigikontroll järeldas, et EMOde põhjendamatu n-ö üleskasutamine on põhjustatud perearstiabi ebaühtlasest tasemest, eriarstiabi ravijärjekordadest, ebapiisavatest IT-lahendustest ning patsientide hoiakutest ja teadlikkusest, kirjutab peremeditsiiniarst Andres Lasn oma ajaveebis.

Auditi järgi tehti 2017. a EMOdesse 462 000 pöördumist, mis tähendab, et ühe pöördumise keskmine maksumus oli 153 mln eurot/462 000 = 331 eurot.

Tervise Arengu Instituudi andmete järgi pöörduti 2017. a perearstile 3 746 584 korda, mis omakorda tähendab, et ühe pöördumise keskmine maksumus oli ligikaudu 114 mln/3,75 mln = 30 eurot (auditis on välja toodud veelgi väiksem summa 17 eurot). Teisisõnu, keskmiselt läheb iga EMOsse pöördumine umbes 10 korda kallimaks maksma, kui pöördumine perearstile.

Analüüsi täpsuse huvides peaks aga teadma, kui palju EMO ressurssidest läheb keerulisemate ja vältimatut abi vajavate (kollane, oranž, punane kategooria – vastavalt 32%, 3% ja 2% pöördumistest 2017. a.) ja kui palju ülejäänud teiste patsientidega tegelemiseks.

Riigikontroll selliseid andmeid detailselt hetkel välja ei paku (va TÜK ja PERH sinise-rohelise kategooria keskmise ambulatoorse raviarve maksumus 60 eurot), mistõttu võib aluseks võtta mõistlikku eelduse, et raskemate tervisehädadega patsiendite ravimine kulutab 80% tervisehoiu ressurssidest. Teisisõnu, kollase, oranži ja punase kategooria patsientide (37% pöördumistest) ravimine võiks tähendada 153 mln * 0,8 = 122,4 mln eurot, siniste ja rohelise (vastavalt 1% ja 56%, kokku 57%, riigikontrolli auditi järgi oli 6% pöördumistest "määratamata" triaažikategooriaga) aga 153 mln - 122,4 mln = 30,4 mln eur.

Sinise ja rohelise triaažikategooriaga visiite tehti Riigikontrolli andmete alusel seega 462 000 * 0,57 = 263 000 ning kui aluseks võtta eelmises lõigus välja käidud arvutuskäik, siis mitte vältimatut abi vajavate patsientide pöördumiste keskmine maksumus võiks erakorralise meditsiini osakonnas olla umbes 30,4 mln / 263 000 = 116 eurot (umbes 2x Riigikontrolli auditis välja toodud TÜK ja PERH näitest).

Arusaadavalt oleks täpse hinnangu andmiseks vajalik teada näiteks haigekassa raviarvete sisu EMO triaažikategooriate lõikes, ent sellest hoolimata usun, et antud suurusjärk, kus lihtsama tervisemurega patsiendi EMOs käsitlemine maksab 3–4 korda rohkem kui perearstil, on üsna õige.

Antud hinnavahe tekkimise näitlikustamiseks võib tervishoiuteenuste hinnakirja järgi kokku lüüa raviarve, mille "tekitab" keskkõrvapõletiku kahtlusega patsient, kes pöördub kõrvavalu tõttu a) perearstile ja b) EMOsse:

Perearstil keskkõrvapõletiku diagnoosi ja ravi alustamine

Perearsti esmane vastuvõtt (kood: 9001) – 0,00 eurot
Otoskoopia – ei ole eraldi tasustatud uuring – 0,00 eurot
Tümpanomeetria (6408) – 9,88 eurot
Kokku: 9,88 eurot

EMOs keskkõrvapõletiku diagnoosimine ja ravimine

Õe triaaž erakorralise meditsiini osakonnas (3102) – 5,09 eurot
Eriarsti esmane vastuvõtt (3002) – 21,88 eurot
Otomikroskoopia (7312) – 10,00 eurot
Tümpanomeetria (6408) – 9.88 eurot
Kokku: 46,85 eurot (vs perearst + 36,97 eurot, + 374%)

Lisaks võib tuua, muidugi markantse (mis ei ole kindlasti reegel) näite puugi eemaldamisest perearstil vs EMOs:

Perearstil puugi eemaldamine:

Perearsti esmane vastuvõtt (9001) – 0,00 eurot.
Kokku: 0,00 eurot

EMOs puugi eemaldamine:

Õe triaaž erakorralise meditsiini osakonnas (3102) – 5,09 eurot.
Rohelise ja sinise triaažikategooriaga patsiendi käsitlus erakorralise meditsiini osakonnas (3007) – 23,56 eurot.
Võõrkeha (v.a implantaadi) eemaldamine pehmetest kudedest (7117) – 56,62 eurot.
Kokku: 85,27 eurot (vs perearst + 85.27EUR).

Endiselt on levinud see müüt, et kõik need rahalised vahendid, mis perearstil patsientide diagnostikast s.o näiteks vereanalüüsidest üle jäävad, saab perearst "kõrvale panna" – see ei ole enam ammu niimoodi. Igal perearstil on olemas rahaline uuringufond, mis moodustab teatud protsendi (39…42%) perearsti pearahast. Uuringufondi ületamisel peab perearst leidma ettevõtte omadest vahenditest viisi, kuidas uuringute eest tasuda, uuringufondi alakasutuse korral aga "üle jäänud" vahendeid "endale palgaks võtta" või järgmistel aastatel kasutamiseks planeerida ei saa.

Perearstide summaarne kasutatud uuringufond oli haigekassa 2017. a andmetel umbes 24 mln eurot (~21% perearstiabi rahastusest) s.o hetkel Eestis oleva 795 nimistu kohta keskmiselt 30 000 eurot aastas (2500 eurot kuus). Kui võtta aluseks postituse alguseks väljaarvutatud keskmine perearsti ja EMO visiidi maksumus, siis perearstil saab sama raha eest kuus ravida 2500/30=~83 patsienti, EMOs 2500/331=~8 patsienti; sama summa eest saaks ravida EMOs 2500/116=22 sinise/rohelise kategooria patsienti (mis peaks olema kindlasti perearsti pädevuses).

Perearstid on väga pikka aega tagunud seda trummi, et hetkel esmatasandile ette nähtud rahaline ressurss justnimelt uuringute tegemiseks on müstiliselt väike. Kui võtta EMOdes siniste-roheliste patsientide käsitlemiseks kuluv antud postituses välja arvutatud ~30,4 mln, siis saaks sellega perearstide diagnostikale kuluva iga-aastase rahalise ressurssi duubeldada ning üle jääks veel rohkem kui 6 mln eurot aastas.

Kogu rahastust ei pea muidugi ainult uuringutele suunama, 2/3 võib vabalt kasutada täiendavate pereõdede või muu personali palkamiseks, et niimoodi EMO siniseid-rohelisi patsiente rohkem vastu võtta, ning 1/3 s.o 10 mln eurot uuringufondi täiendavaks rahastamiseks.

Ja nõnda edasi.

Kogu aeg on räägitud esmatasandist kui meditsiini vundamendist, aga sellest hoolimata ei ole tervishoiukorraldajad ette võtnud esmatasandi rahastust suurendavaid radikaalsemaid samme, et päriselt ka jutt tegudeks teha (näiteks perearstiabi-eriarstiabi rahastuse suhe on aastakümneid peaaegu samasugune olnud).

Riskiportfelli haldurina haaraksin kohe sellisest kõrge tootlikkusega investeeringust kinni, kus iga sissepandud euro kuni kümnekordselt tagasi toob. Millegipärast ei ole aga esmatasandi päriselt võimestamine poliitiliselt nii populaarne, kui tegelikult olla võiks.

Arvestades, et peremeditsiini residentuuri võetakse iga aasta järjest rohkem ja järjest targemaid inimesi, kes päriselt ka oma annet rakendada soovivad, siis tundub selles valguses esmatasandi jätkuv alarahastamine, aga EMOs raha põletamise lubamine süsteemsel tasandil väga kummaline poliitiline valik.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib DIAGNOSTIKAKLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

03. detsember 2018

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib JÄRELRAVI KLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

10. detsember 2018

Meditsiini­uudised

6. november 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.