Hambaravi pole privileeg, vaid igaühe õigus

Meeme Mõttus, CityMed hambaarst
Meeme Mõttus, CityMed hambaarst

Juba aastaid vältab haigekassa ja Eesti Hambaarstide Liidu vägikaikavedu, kumma arvutatud hambaravi hind on õiglane ja kes hoolib paremini inimeste hammaste eest, kirjutab Meeme Mõttus, CityMed hambaarst, taastava hambaravi teaduste magister.

Hambaarstide poolt kuuleme pidevalt justkui haigekassa takistab patsientide vaba liikumist, seab ebaõiglaseid tingimusi ja arvutab teenuste hindu valesti.

Selles debatis kipub aga jääma tagaplaanile patsient ehk inimene. Õhus on palju valusaid küsimusi. Miks ei külasta Eestis hambaarsti pea pooled inimesed? Ning miks on hambaarsti juures käijatest pea pooltel hambakaariese ravijärgsed tüsistused? Või miks ligi kolmandikul arsti poole pöördunutest on juurepõletikud ning pea kolmandikul tuleb hambaid eemalda?

Statistika näitab kurba tegelikkust. Vaid ainult 3%-l meie elanikkonnast on hambad terved. Pea pooltel meist on tehtud juureravi ja sama paljudel esineb ka juurealuse põletikke. Kolmandikul patsientidest on eemaldatud üks või rohkem hammast. Igal aastas ravitakse Eestis umbes 300 tuhat hambakaariese tüsistust.

Kuni 2-aastastest lastest on meil kaariesest vabad 37% ning 3 kuni 4-aastastest on neid vaid 18%. Esimeses klassis õppijatest on umbes 35%-l ja teise klassi lastest juba üle 40%-l hambad kaariesega. Laste hammaste tervise osas oleme jätkuvalt Euroopa kehvikute seas ja Skandinaaviast pikalt maas.

Haigekassa hinnamudelist

Haigekassa on selgelt määratlenud hambaravi hinnakriteeriumid ja hetkel osutavad vastavate hindadega teenust paljud hambaarstid. Järelikult katab antud hinnamudel teatud arstide majanduslikku kulu.

Hambaarstide liit on väljendanud arvamust, et tänase hinnamudeli aktsepteerinutele tähendab see tõenäoliselt väiksemat võimet panustada ajakohasesse ja tänapäevasesse ravitehnoloogiasse. Aga ka odavamaid ravivahendeid ja materjale. Ning loobumist enesearendamisest erialastel koolitustel, mis on oluline igale arstile.

Hambaarstide liidul ja selle juhtkonda kuuluvatel hambaarstidel on siiralt kahju nendest kolleegidest, kes peavad tegutsema ja nõustuma pealesunnitud hambaravi riigistamise kavaga. Mille alusel hambaarstid raviteenuse pakkumiseks lepivad haigekassa etteantud madalate hindade ja reeglitega.

Teame, et Eestis ei sunni haigekassa kliinikutele ega hambaarstile peale oma reegleid. Arstidel on vaba voli sõlmida koostöölepingut. Haigekassa pole riigistamas hambaravi, samas ei pea ta kinni maksma erakliinikute investeeringuid ja muid kulusid. Igal kliinikul on vaba voli teha investeeringuid ja majanduslikke otsuseid, samuti kas nõustuda riikliku kindlustuse pakkumisega või mitte. See ei takista patsientide vaba liikumist. Statistika näitab selgelt, et hambaarste külastavad inimesed vajadusest lähtuvalt ja haigekassa rahastus ei suurenda patsientide visiitide tõusu.

Millised on peamised takistused?

Uuringud näitavad Eestis suhteliselt head hambaarstidega rahulolu. Väga rahul on hambaraviga 58%, üldiselt rahul on 36% ning üldiselt ei jäänud rahule 6% küsitletud patsientidest. Võrreldes 2008. aastaga on tulemused paranenud, toona olid vastavad näitajad 51%, 43% ja 5%. Seega on kõige rohkem tõusnud väga rahul olevate patsientide arv.

Peamised takistused, miks meie inimesed ei külasta õigeaegselt hambaarsti, on järgmised: hirm valu ees, halvad kogemused hambaarsti juures, häbitunne suu olukorra pärast, ravimise harjumuse puudumine, madal teadmiste tase ja madalad sissetulekud.

Hoolimata haigekassa toest ja hambaarstide tegevusest, loovad need takistused seisu, kus hambaarsti külastatakse pigem vajaduse pärast kui ennetuse eesmärgil. Tänavuse aasta esimesel poolaastal külastas hambaarsti kokku 112 tuhat inimest, möödunud aasta samal perioodil aga 113 tuhat inimest. Seega on visiitide arv vähenenud hoolimata kehtima hakanud 40-eurosest toetusest. Põhjendatud pole ka hambaarstide liidu poolne hirm, et haigekassa takistab patsientide vaba liikumist.

Käesoleval aastal on haigekassa poolt toetatud ravi saanud vaid 185 tuhat inimest, kelle toetuste kogusumma on 25 miljonit eurot. Millest omakorda 15 miljonit eurot on läinud laste tasuta hambaravi hüvitamiseks. Ning üle poole täiskasvanute hüvitistest on makstud 85-eurose kompensatsiooni saajatele ehk rasedatele või alla 1-aastase lapse vanematele.

Vastavalt lähinaabrite juures tehtud uuringutele on kõige raskemad ja kallimad ravijuhud just madala sissetuleku ja teadmiste tasemega elanikkonna hulgas. Nende ravivajadus ületab tavapärast ravi saavate inimeste ravivajadusi 5-7 korda. Paraku see kontingent hoolimata ravist ja toetustest ei muuda oma harjumusi, mistõttu nende ravivajadus ajas ei lange.

Mida tuleks muuta?

Eestis kehtiv patsientide vaba liikumine on hea konkurentsile ja tõstab hambaravi kvaliteeti. Patsientidel on õigus valida ning teha otsuseid enda väärtushoiakutest lähtuvalt. Igal hambaarstil on solidaarse hambaravihüvitise olemasolul vaba valik kas sõlmida leping või mitte. Patsientidel on vaba valik, millise arsti juures seda kasutada soovitakse.

Haigekassa pakub igale inimesele 40 eurot hambaravi hüvitist. Patsiendil on vaba valik, millise hambaarsti juures ta oma hambaid ravib. Patsiendid jaotatakse riskigruppidesse vastavalt rahvusvahelistele standarditele ja tehakse vastavalt kulude uuringuid. Nende põhjal jaotatakse ka toetusi.

Üks võimalikest suundadest on eraravikindlustuse osakaalu suurendamine. Sealhulgas tuleb mõelda solidaarse ja eraravikindlustuse suhtele ning teatud proportsioonides riiklikust ravikindlustusmaksust vabastustele.

Patsientidele ja arstidele tuleb määrata kindlad omavastutuse kriteeriumid. Patsient peab külastama hambaarsti vastavalt arsti ettekirjutusele ning selle korra eiramisel kaotab solidaarse ravikindlustuse. Kui arsti ravi tulemus ei pea vastu mõistlikku aega, maksab arst raviraha haigekassale tagasi.

Hambaarstide liit peaks koostama kaasaegse valdkonna arengukava, mis arvestab demograafilisi, sotsiaalmajanduslikke ja haiguse progresseerumise andmeid. Lisaks tuleb koostada konkreetsed kaasaegsed ravijuhendid. Need aitavad tõsta ja ühtlustada ravikvaliteeti, koostada raviplaane, koostada informeeritud nõusoleku lehti, tõsta patsientide teadlikkust. Vaidluste korral on need abiks ekspertiisile.

Sotsiaalministeerium ja terviseamet peavad muutma patsientide ravikvaliteedi komisjoni tööd. Kaebused peavad olema anonüümsed, mis tagab nende menetluses suurema sõltumatuse. Iga eriala vaidluse ekspert olgu ikka sama eriala eriteadmistega spetsialist. Vaja on ka koguda kaasaegset tervisestatistikat, mis võimaldab terviseedendajatel, uurijatel ja ettevõtjatel teha selgeid järeldusi ning plaane.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib JÄRELRAVI KLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

10. detsember 2018

Meditsiini­uudised

4. detsember 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.