Alamaa-Aas: apteegi pidamist ei saa nimetada äriks

Eesti Proviisorite Koja juht Karin Alamaa-Aas
Eesti Proviisorite Koja juht Karin Alamaa-Aas

Arusaam sellest, kas apteegi pidamine kuulub äri või tervishoiu valdkonda, on Eesti Proviisorite Koja juht Karin Alamaa-Aas hinnangul üks põhiküsimusi, kus proviisorid ja ketiapteekide omanikud üksteist ei mõista.

„Mina proviisorina ja proviisorite koja juhina panen apteegi tervishoiusektorisse, teised siin on rääkinud ärist. See on suurim vastuolu, kus me ei saa üksteisest aru. Meil on patsiendid, teil on kliendid,“ rääkis Eesti Proviisorite Koja juht Karin Alamaa-Aas tänasel ravimikonverentsil. Enne teda pidasid ettekande Euroapteegi juht Inna Mets.

Alamaa-Aas tõdes, et „isu hakkab juba täis saama“ selgitamaks, miks apteegireformi ikkagi vaja on ning miks juba praegu siis proviisorid ei ava oma apteeke. Ta tõi välja, et üleminekuperioodil on avatud 45 põhi- ja 7 haruapteeki, mis näitab ilmekalt, et huvi apteeke avada on proviisoritel täiesti olemas. „Proviisor teeb apteegi sinna, kus seda vaja on, mitte selleks, et turuosa hoida,“ sõnas Alamaa-Aas lisades, et ei ole mõtet tulla niigi ülekoormatud turule oma apteegiga.

Proviisorite koja juht märkis, et katsed vahetult enne reformi jõustumist omandipiirang siiski tühistada, on ootuspärased. Ta tõi välja, et riigikogus esimese lugemise läbinud seaduseelnõu 656 SE kohaselt riivab omandipiirangu kehtestamine põhiseadust, EL õigust, tekib rahvusvaheliste investeeringute kaitse lepingu riive ning puuduvad andmed ja analüüs reformi põhjendatuse kohta. Kõikidele punktidele esitas Alamaa-Aas vastuväited.

Põhiseaduspärasus

Alamaa-Aas märkis, et isegi kui apteegireform oleks lõppastmes käsitletav sundvõõrandamisena kolmandatele isikutele, siis oleks see põhiseaduse järgi lubatav kui on seaduslik alus, see on üldistes huvides, on ette nähtud õiglane hüvitis (ei pea olema turuväärtus), eesmärk on proportsionaalne taotletava eesmärgiga, võõrandamist on võimalus vaidlustada kohtus, seatud pikk üleminekuperiood PS-pärasuse tagamiseks.

“See, et viie aasta jooksul praegused mitte-proviisoritest ettevõtjad pole müügi peale hakanud mõtlema, pole meie probleem," märkis Alamaa-Aas lisades, et mida lähemale reform jõuab, seda odavamaks apteegid lähevad, sest korraga tuleb palju apteeke müüki

EL õigsute riive

Alamaa-Aas tõi välja, et Euroopa Kohus on asunud korduvalt seisukohale, et apteekide omamine mitte-proviisorite poolt võib ohustada rahvatervist ning ei ole teada asutamisvabadust vähem piiravamat meedet kui kohustus hallata või omada apteeke üksnes proviisorite poolt, mis tagab samaaegselt elanikkonna kindla ja kvaliteetse ravimitega varustamise.

Rahvisvaheliste investeeringute kaitse lepingud (nn. BIT-id)

Alamaa-Aas ütles, et nõuded meie riigile saaks tulla teistelt riikidelt (Leedu, Saksamaa, Rootsi). Kuid kuna on olemas Euroopa Kohtu praktika, mis liikmesriikide vahekohtu klauslid keelavad, on selliste nõuete esitamine väga vähe tõenäoline.

Reformi põhjendatus

Uuringuid ja analüüse enne reformi on tehtud hulgaliselt, kinnitas Alama-Aas, viidates oma ettekandes neist mitmele. „Olen kindel, et ravimiamet ja sotsiaalministeerium on need aluseks võtnud reformi kavandamisel. Põhjendus on olemas,“ märkis ta.

Alama-Aas lisas, et kui kuni aastani 2009 oli trend Euroopa apteegiturul liberaliseerimise suunas, siis praegu on see kõikjal pigem piirangute suunas.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib JÄRELRAVI KLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

10. detsember 2018

Meditsiini­uudised

4. detsember 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.