Hea töö nõuab väärilist palka

Kuna palk üksi töötajat kinni ei hoia, on Linnamõisa perearstikeskus panustanud ka heasse töökorraldusse ja -tingimustesse, kinnitab keskuse omanik Reet Laidoja.
Kuna palk üksi töötajat kinni ei hoia, on Linnamõisa perearstikeskus panustanud ...

Hea palk on tugev motivaator, kinnitavad ettevõtjad. Aga ainult palgast ei piisa, lisavad nad. Sama olulised on ka töö sisu, asutuse sisekliima, enesetäiendamisvõimalused. Seetõttu ongi Eesti parimat palka maksvad ettevõtted panustanud nii oma töötajatesse kui ka töökeskkonda.

Äripäev koostas 2017. aasta majandusaruannete põhjal parima palga maksjate edetabeli, kuhu pääses ühtekokku 1076 Eestis registreeritud ettevõtet. Valimisse võeti firmad, kus brutotasu kuus ühe töötaja kohta oli lõppenud majandusaastal 1700 eurot või rohkem. Topi pääsesid firmad, kus töötajaid oli 10 või rohkem. Meditsiinivaldkonnas tegutsevaid ettevõtteid oli valmis kokku 54 ehk 5%.

Parimat palka meditsiinis maksab Roche

Roche Eesti OÜ on teist aastat järjest parima palga maksja meditsiinivaldkonnas. Tõsi, keskmine palk on aastaga pisut langenud ja ka kõikide Eestis registreeritud ettevõtete järjestuses on tuldud mõni koht allapoole, kuid põhjust uhkust tunda on endiselt: 2017. aastal oli Eestis üksnes seitse ettevõtet, kus keskmine brutotasu kuus ühe töötaja kohta oli kõrgem kui Roches. Mullu oldi üldtabelis 5. kohal.

"Eks ravimsektor ole nagu iga teine, kus inimese väärtuseks on tema suhtumine, võimekus õppida ning koostööoskused. Seega töö sisu ning ettevõtte sisekliima on palga kõrval kindlasti määrava tähtsusega eduka meeskonna hoidmisel," ütles Roche Eesti OÜ tegevjuht Kadri Mägi-Lehtsi

Mägi-Lehtsi selgitas aasta eest Meditsiiniuudistele antud intervjuus, et nende ettevõttes on globaalselt paika pandud reeglid ja suunised, milline kogu tasustamissüsteem olema peab. See ei koosne ainult põhipalgast või kuupalgast, muutujaid on palju. Palkasid mõjutab nii see, kuidas lähen Roche kontsernil globaalselt, kui ka iga töötaja isiklik panus. "Kui nüüd need head tegurid kokku jooksevad, et organisatsioonil läheb maailmas hästi ja ka siin kohapeal on kõik tublid olnud, siis mõnel aastal võivad palgad olla eelnevast oluliselt kõrgemad," ütles Mägi-Lehtsi.

Rahvusvaheliste ravimitootjatele pakuvad konkurentsi Eesti oma ettevõtted. Neist parim palgamaksja on Tallinna Farmaatsiatehas, kus keskmine palk kasvas aastaga 7%.

 

Hulgimüügis on vaja arvestatavat mahtu

Parimate palgamaksjate topi esimesest otsast leiab mitmeid meditsiinivaldkonnas tegutsevaid hulgimüügiettevõtteid. Neist parimat palka maksab Hansa Medical OÜ, kes kõigi Eestis registreeritud ettevõtete pingereas 16. kohal, kitsamalt meditsiinis aga 2. kohal Roche järel. Keskmine palk tõusis Hansa Medicalis aastaga 10%.

Ettevõtte omanik Siiri Võlu-Tiganiku hinnangul on Eestis tegutseva ettevõtte jaoks hea palga maksmise eelduse see, kui firma portfellis on kõrgtehnoloogilised tooted ja teenused või arvestatav hulgimüük. Selline on ka nende fookus.

"Meie töötajad on enamuses kõrgharidusega ja väga hea ettevalmistusega spetsialistid, kes saavad oma tööle väärilist palka," ütles Võlu-Tiganik. Odavate töökohtade loomise vajadus Hansa Medicalil puudub ja sellised tööd ostetakse teenusena sisse, mistõttu nemad ettevõtte palgastatistikas ka ei figureeri.

Siiri Võlu-Tiganik kinnitas, et tööjõu leidmisega neil probleeme ei ole: häid töötajaid on leitud nii otsepakkumisi tehes kui ka tööportaalide kaudu otsides. Hansa Medicali omanik usub, et konkurentsivõimeline palk on kõva motivator, kuid olulised on ka kaasaegne töökeskkond, töövahendid ja organisatsiooni hea sisekliima.

Perearstiabi on eripärane ettevõtlusvorm

Üldarstiabi pakkuvatest ettevõtetest esimese 500 sekka ei mahtunud ükski. Parimat palka maksev perearsti ettevõte Linnamõisa Perearstikeskus OÜ paikneb üldtabelis 560. kohal.

Keskuse üks omanikke, perearst Reet Laidoja ütleb, et perearstikeskus pole nagu teised ettevõtted. "Perearstikeskuse tegevus ja ressursid on piiratud perearstiteenuse osutamisega. Seega - me ei tegele tavapärase müügitööga ja oma teenuse turundamisega," selgitas Laidoja. Et ettevõtjana edukas olla ja konkurentsivõimelist palka maksta, tuleb targalt majandada. 

Linnamõisa Perearstikeskus töötab koos 5 nimistuga perearsti. Nimistud on suuruses 1700-1800 patsienti, mis on Laidoja hinnangul optimaalne. Nimistute koosseis on küll erinev, kuid seda on arvestanud ka haigekassa ja pearaha makstakse perearstile vanusepõhise struktuuri alusel - laste ja eakate eest on pearaha kuus suurem, kõige väiksem on noorte ja keskealiste kuni 50-aastaste pearaha. "Seega - ei ütleks, et perearstile on kasulik võtta nimistusse ainult noori ja terveid. Samas eakate ja lastega seotud tegevuse kulud ja aeg on ka suuremad, kuna nendel esineb keskmisest rohkem haigestumisi," selgitas Laidoja.

Lisatasu on võimalik saada täites haigekassa seatud kvaliteedinõudeid. Linnamõisa Perearstikeskus on osutatud ka ALVAL teenust (alkoholi liigtarbimise lühinõustamine), mille eest tasub TAI ning osaletakse maailmapanga riskipatsientide projektis. Tasulisi teenuseid, mida perearstid osutada tohivad (tasulised tõendid, reisinõustamine ja vaktsineerimised, dermtesti teenus jm) ei moodusta Laidoja sõnul väga suurt osa praksise sissetulekutest.

Laidoja sõnul on perearstid nii Eestis kui mujal riikides arvamusel, et kõige efektiivsemad on praksised, kus töötab koos 4-6 perearsti. Nii saab mõistlikult kulusid jagada, samas säilitab perearstikeskus oma kompaktsuse ja hea koostöövõimaluse ja koostöövaimu, mis suuremas keskuses võib juba veidi hajuda. "Kulude säästlikkuse näiteks on perearstikeskusel vajalik EKG-aparaat. Seda on vaja omada ka üksikul perearstil, kuid samas on see vahend, mida saab omavahel jagada. Meie perearstikeskuses on 5 nimistut ja 2 EKG-aparaati - olemegi juba säästlikumalt majandanud," tõi Laidoja näite. Samamoodi jagatakse Linnamõisa

Perearstikeskuses teiste vahendite ja aparatuuri kulu, assistendi-, koristus-, ruumikulu jne.
Laidoja oletab, et palgavahed erinevates perearstikeskustes ei ole suured. Samuti ei ole töötajate liikumine peremeditsiinis väga suur. "See on valdkond, kus on hea ja oluline teatud stabiilsus - kui sa õpid oma patsienti tundma, siis on temaga parem ja lihtsam teha koostööd," ütles Laidoja.

Ta lisas, et kindlasti ei ole palk ainus, mis töötajat kinni hoiab, mistõttu on nende keskuses panustanud ka heasse töökorraldusse, töötingimustesse, töötajate arenemisvõimalustesse.

Hambaravis on palgasurve tugev

Suurtest hambaravikliinikutest on parim palgamaksja Kaarli Hambapolikliinik. Polikliinik maksis eelmisel aastal oma töötajatele keskmiselt 2623 eurot kuus.

"Kõikidel arstidel on meiliboksis kutsed: tulge meile, maksame nii palju. On täiesti tuntav palgasurve, mida kõikide muude teguritega peab tasakaalustama: keskkond ja töötingimused ja kõik muu, mis arste meil hoiavad, sest mujal on see palgaprotsent parem," rääkis Kaarli Hambapolikliiniku juht Piret Uudeküll Äripäevale.

Hambaravikliinikutel läheb hästi, sest riigi üldine palgatase on kõrge. Uudeküll ütles, et hambaarstide kõrge palgataseme taga ongi aktiivsem hambakliiniku külastamine. "Meil on oma palgasüsteem, mis on arstide jaoks motiveeriv ja toimiv," ütles Uudeküll, et neil ei tõuse palgad rutiinist, vaid koos tööviljakusega.

Eelmise aasta palgatõusus peegeldub ka arstide liikumine: juurde tuli spetsialiste, kelle töö on kallim, ning noored tohtrid on muutunud kiiremaks ja suudavad ühe patsiendi asemel võtta tunnis vastu kaks patsienti.

Uudekülli sõnul ei muutu praegune palgatase enam kardinaalselt, sest arstid lõpmatuseni rohkem patsiente vastu võtta ei saa.

Arenev valdkond tekitab huvi

Eriarstiabi ettevõtetest maksab parimat palka Nõmme Silmakeskus OÜ, kes on viimastel aastatel palgamaksjate edetabelis korralikult tõusnud, aga samal ajal palgakasvule pidurit tõmmanud.
2015. aastal kasvas palk 29%, 2016. aastal 10% ja eelmisel aastal 2%. Töötajate arv mullu ei muutunud.

Eriarstiabis paremuselt teise palgamaksja, Nova Vita Kliiniku juhataja Karin Rosenstein usub, et palk üksi kedagi pikalt ühel töökohal kinni ei hoia. Reproduktiivmeditsiini erialal töötamise muudab Rosensteini hinnangul aga atraktiivseks see, et tegemist on jätkuvalt areneva valdkonnaga ning töö tulemused pakuvad kõikidele töötajatele palju rõõmu. Ettevõte võimaldab töötajatele koolitusi ja välislähetusi, et nad saaksid erialaseid teadmisi täiendada.

Nova Vita Kliiniku palgal on arstid, õed-ämmaemandad, embrüoloogid ja ka abipersonal. “Meie valdkonnas on iga töötaja panus väga oluline,” ütles ta. Tänu haigekassa lepingule saab kliinik pakkuda kehavälise viljastamise teenust kuni 40aastastele kindlustatud naistele ning olemasoleva lepingu baasil on võimalik hoida tööl piisav arv töötajaid, et tagada teenuse kõrge kvaliteet ning personaalsus.

Tasub teada:

Arstide palk on riigi keskmisest ligi 2,2 korda kõrgem

Arstide keskmine brutokuupalk koos lisatasudega oli tänavu märtsis 2696 ­eurot, olles kõige kõrgem piirkondliku haigla arstidel. 

Aasta tagasi oli keskmine kuupalk koos lisatasudega 2537 eurot. 
Eesti keskmine palk selle aasta I kvartalis oli 1242 eurot, kasvades aastaga 7,7%.
Hambaarstide keskmine brutokuupalk koos lisatasudega oli märtsis 2126 ja aasta varem 1926 eurot. 
Nii hamba- kui ka perearstid saavad aga omanikustaatuse korral võtta välja ka dividenditulu.
Õendustöötajate palk ületas riigi keskmist 9% ja hooldajate tasu moodustas riigi keskmisest palgast 69%.

Soome tervishoiutöötajate palgatasemeni Eesti ametikaaslaste palk vaatamata jõudsale kasvule siiski veel ei ulatu. Soome statistikaameti andmetel oli arstide kuupalk seal 2017. aastal 6874 eurot ja õendustöötajate oma 2942 eurot.

ALLIKAS: Tervise Arengu Instituut / Äripäev

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib JÄRELRAVI KLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

10. detsember 2018

Meditsiini­uudised

4. detsember 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.