Välisarstid peavad läbima praktika ja eksami eesti keeles

Eestis arstina töötamiseks tuleb selgeks saada riigikeel.
Eestis arstina töötamiseks tuleb selgeks saada riigikeel.

Riigikogu sotsiaalkomisjon tegi ettepaneku teha seaduseelnõus muudatus, mis näeb ette, et kolmandas riigis hariduse omandanud tervishoiutöötaja peab Eestis töötamise loa saamiseks läbima tööpraktikat ja teooriaeksamit eesti keeles.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Liina Kersna rääkis kolmapäevasel riigikogu istungil, et pärast maikuus toimunud eelnõu esimest lugemist ja muudatusettepanekute esitamist on sotsiaalkomisjon arutanud eelnõu kaheksal korral. Põhiliselt toimusid arutelud arstide liidu ja haiglate liidu ettepanekute üle.

„Arstide liidu ettepanek oli selgelt, et enne kolmandatest riikidest tulnud arsti või ka õe tööpraktikale suunamist peaks olema olemas juba tõend, mis kinnitaks inimese eesti keele oskust. Ja haiglate liit tegi ettepaneku, et kui esialgses eelnõus oli ette pandud, et riik kompenseerib kolmandatest riikidest tulnud arsti praktikal juhendaja tasumise kulu, siis haiglate liit arvas, et need arstid võiks võrdsustada arst-residentidega ja maksta neile ka arst-residentide tasu,“ selgitas Kersna.

Arutelude tulemusel tegi sotsiaalkomisjon muudatusettepaneku, mis ütleb, et nii tööpraktikat kui teooriaeksamit peab läbima eesti keeles. „See tähendab siis seda, et me ei nõua tõendit, eesti keele oskamise tõendit, aga inimene, kes läheb tööpraktikale, peab tööpraktika lõppedes suutma tõendada komisjonile, et ta oskab eesti keelt. See tähendab, et temaga vesteldakse selle tööpraktika tulemustest eesti keeles. Nii nagu oli esialgses eelnõus juba ette pandud, et teooriaeksam peab olema eesti keeles, nüüd me ütleme nii, et nii teooria kui ka tööpraktika peavad olema eesti keeles,“ rääkis Kersna.

Sotsiaalkomisjon otsustas tulla vastu haiglate liidu ettepanekule ja arutelude käigus jõuti kokkuleppele, et kolmandatest riikidest tulnud arstide peaks käsitlema sarnaselt arst-residentidele ja sotsiaalministeeriumi eelarvest tasutakse tööpraktika ajal arstidele keskmist Eesti palka. „Ja sellepärast ei pea muretsema tööpraktika baasihaiglad, vaid sotsiaalministeerium,“ täpsustas Kersna.

Esitatud muudatuste seas on ka ettepanek, et kui isik ei soorita tööpraktikat esimest korda, see tähendab ei läbi tööpraktika hindamist, mis toimub eesti keeles, võib ta esitada uue taotluse kogu protsessi alustamiseks ehk kvalifikatsiooni hindamiseks kuue kuu pärast. Kui isik ka teist korda ei soorita tööpraktikat, võib terviseamet keelduda kvalifikatsiooni uuesti hindamisest või anda ka võimaluse siiski uuesti tööpraktikale minna. "Kui isik ei soorita teooriaeksamit esimest korda, saab ta seda uuesti teha 6–12 kuu pärast. Kui isik ka siis ei soorita teooriaeksamit positiivsele tulemusele, võib ta esitada uue taotluse kvalifikatsiooni hindamiseks, mis tähendab, et kogu protsess algab otsast peale," täpsustas Kersna.

Komisjoni ettepanek oli, et see osa eelnõust, mis puudutab kolmandas riigis hariduse omandanud tervishoiutöötajatega seotud muudatusi, jõustuksid järgmise aasta 1. septembrist.

 

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib JÄRELRAVI KLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

10. detsember 2018

Meditsiini­uudised

4. detsember 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.